Filmiarvustus. Ürgne mõõduvõtt

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Animafilmi peategelane Dug ja tema lemmikloom Orikas jänesejahti pidamas.
Animafilmi peategelane Dug ja tema lemmikloom Orikas jänesejahti pidamas. Foto: Forum Cinemas

​Kes siis ei teaks Shauni-nimelise lamba seiklusi? Riigitelevisioon näitab tolle kahel tagajalal tippiva vatitupsu, pangaröövli mütsi kandva krantsi ja piknikku pidavate ülbete sigade jagelemisi vist praegugi. Lõbusate animatsioonide loomise taga on mees nimega Nick Park, kel on ette näidata kuhjaga kogemusi ja õnnestumisi. Näiteks helgib tal kaminasimsil neli Oscarit. Neist viimane pisteti talle pihku täispika multika «Wallace ja Gromit» eest.

Lõppeval nädalal esilinastunud kogu pere animafilm «Koopainimene» («Early Man») on järjekordne Nick Parki kvaliteedimärki kandev linateos. Seda, kas ka värsket multikat saadab kuldsesse mehikesse valatud edu, näitab aeg. Potentsiaali iseenesest on.

Milles siis kühvel? No põhimõtteliselt on stsenaarium üle keskmise jabur. Animatsiooni vallas on see vist möödapääsmatu. Vähemalt siis, kui tahad, et nalja saaks. Nick Park ilmselgelt tahab ja saab publiku naerutamisega üldjuhul ka väga hästi hakkama. Olgem ausad, «Koopainimene» pole siiski just ha-ha-naljakas, küll aga paneb põngerja popkornipakki hoidma tulnud lapsevanema üsna mitmel korral muigama. Ja kui enne seansi algust kohvikus aega parajaks tehes sai koogi kõrvale pitsike Vana Tallinna tehtud, vaikselt naerugi pugistama. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles