Eesti Vabariigi sünni aegne Viljandi oli praegusest märksa väiksem. Samas oli see suurem, kui senised otsustajad tunnistada tahtsid. Siin polnud veel paljut, mille järgi seda linna tänapäeval tuntakse, ent mõned olemuslikud kohad ja objektid olid juba ammuilma olemas.
Tellijale
Viljandi 100 aastat tagasi: sild rippus alles Tarvastus, aga lossivaremetes käidi ikka
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
23. veebruar 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Linnuse varemed ja järv olid ikka,» toob Viljandi muuseumi teadusdirektor Ain Vislapuu näite, kuid lisab, et suplusolud polnud sajand tagasi just kõige paremad, sest järveäärset maad kasutati heinategemiseks ja loomade karjatamiseks. «Järv oli rohkem kalapüügikoht. Inimestel oli õigus sealt kala püüda, ehkki mitte lõpmatult palju.»