TÄNA AJALOOS ⟩ Eesti vabariigi väed surusid maha Saaremaa mässu (4)

Muhu mehed lasid maha neid mobiliseerima tulnud lipniku Arseni Efimoffi ning tema saatjad ning hiljem surmasid muhulased ka Kuivastu mõisniku Axel Buxhoevedeni, kellega lõppes Kuivastu sakste sugu.

Muhu ja mandri vahel lõigati sideliinid läbi ning mäss levis 17. veebruaril ka Saaremaale. 500 liikmeline mässajate salk jaotati roodudeks ning alustati pealetungi Kuressaarele. Valiti ka mässajate sõjaline juhtkond ning saadikud planeeritavasse Saaremaa Sotsialistlikusse Töörahva Liitu.

Eesti Vabariigi valitsus saatis mässu maha suruma karistussalga, mis jõudis 18. veebruaril Muhule ning kaks päeva hiljem Saaremaale. Ainsaks vabariigi poolele jäänud paigaks tervel Saaremaal oli Kuressaare linn. Seal tappis karistussalk mässajate põhijõu kuulipildujatest. Mitmed mässajate juhid lasti kohtuta maha. Seejärel toimus Kuressaares sõjakohus. Mässajad hukati linna kõrval asuval Kullimäe karjamaal või mõisteti vangi ja sunnitööle.

Mässu põhjuseks peavad ajaloolased Nõukogude Venemaa rahastatud propagandat, mis värvis Vabadussõja «parunite» ja «sakste» sõjaks. Mässuliste üle peeti veel kohut ka aastaid hiljem, 1925. aastal septembris. Mässus hukkus kokku 163 inimest, üle saja inimese mõisteti sunnitööle.

21. veebruari sündmused Eestis:

1881 – Riias algas 1. märtsini kestnud kubermangude põllumajanduskongress, kus osalesid ka eesti põllumeeste seltside saadikud. Saadikute eesotsas oli Carl Robert Jakobson, kes kongressil kaitses eesti väikepõllumeeste majanduslikke huvisid.

1902 – Tartu Spordiringi baasil asutati spordiselts Aberg.

1920 – Tallinna saabus Nõukogude Venemaa kaubandusdelegatsioon eesotsas Issidor Gukovskiga, kellest sai sisuliselt esimene nõukogude võimu (mitteametlik) diplomaatiline esindaja Eestis.

1922 – kunstiajaloo professor Tor Helge Kjellin asutas Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli juurde kunstiajaloo kabineti.

1926 – toimus Eesti Jalgpalli Liidu asemikkudekogu koosolek, kus otsustati, et liidu juhatus ei tohi edaspidi korraldada alkoholiga bankette.

1926 – avati Meremeeste Kodu hoone.

1934 – Peipsil vangistati Nõukogude Liidu piirivalve poolt viis Kolkja küla kalurit.

1934 – Narvas toimus suusamaraton, kus esimest korda selgitati Eesti meister sellel alal. 50 km pikkuse distantsi võitis Edgar Siitan ajaga 3:41.24.

1939 – asutati Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago eesmärgiga alustada sügisel 1939 lende Tallinnast Stockholmi ja Helsingisse.

1939 – Konstantin Päts valiti Narva aukodanikuks.

1940 – Juhan Post valiti Maatööliste ja Väikemaapidajate Koja esimeheks.

1943 – 55 eesti talunikku said kätte aktid nõukogude võimu poolt riigistatud maade tagastamise kohta.

1944 – Ida-Virumaal Auvere all peatati Punaarmee pealetung.

1945 – Ennuksemäe punkrilahing.

1987 – lõppes NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšovi 19. veebruaril alanud ametlik visiit Eesti NSVs.

1991 – Eesti peaminister Edgar Savisaar suundus visiidile Islandile seoses viimase lubadusega vahendada NSV Liidu keskvõimu ja Balti riikide läbirääkimisi.

1992 – valitsus moodustas majandusreformi komitee ja nimetas selle juhiks Tiit Vähi.

1994 – Eestisse saabus töövisiidile OSCE vähemusrahvuste ülemkomissar Max van der Stoel.

1995 – suri Juhan Viiding.

1996 – president Lennart Meri kuulutas avalikult välja Tiigrihüppe projekti.

2004 – toimus Isamaaliidu Suurkogu, millega erakond tähistas ühtlasi Eesti kodanike komiteede liikumise 15. aastapäeva.

2005 – Juhan Partsi valitsuse uueks välisministriks sai tagandatud Kristiina Ojulandi asemel Rein Lang.

Ja maailmas:

1173 – paavst Aleksander III kanoniseeris Canterbury peapiiskopi Thomas Becketi.

1245 – Soome esimene teadaolev piiskop Thomas tagandati, kui ta oli üles tunnistanud piinamise ja võltsimise.

1411 – Jan Hus pandi kirikuvande alla.

1431 – Rouenis algas kohtuprotsess ketserluses süüdistatava Jeanne d'Arci üle.

1440 – loodi Preisi Konföderatsioon.

1598 – Boriss Godunov krooniti Vene tsaariks.

1613 – Moskva patriarhi poeg Mihhail Romanov valiti Vene tsaariks. Sellest sai alguse Romanovite dünastia.

1804 – Pen-y-Darreni rauatehasest Walesis tuli välja esimene iseliikuv auruvedur.

1842 – John J. Greenough patenteeris õmblusmasina.

1848 – Karl Marx ja Friedrich Engels avaldasid Kommunistliku partei manifesti.

1878 – New Havenis avaldati esimene telefoniraamat.

1916 – Esimene maailmasõda: Prantsusmaal algas Verduni lahing Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, milles hukkus miljon inimest.

1918 – Cincinnati loomaaias suri viimane Carolina papagoi (Conuropsis carolinensis).

1931 – Peruus Arequipas leidis aset esimene teadaolev lennuki kaaperdamine.

1943 – Teine maailmasõda: Suurbritannia kuningas George VI andis Nõukogude Liidule üle aumõõga tunnustuseks panuse eest Saksamaa vägede vastu võitlemisel Stalingradi lahingus.

1946 – Hamburgis hakkas ilmuma nädalaleht Die Zeit.

1953 – Francis Crick ja James D. Watson avastasid DNA molekuli ehituse.

1960 – Kuuba juht Fidel Castro natsionaliseeris kõik äriettevõtted Kuubal.

1965 – New Yorgis mõrvati Malcolm X.

1972 – USA president Richard Nixon saabus visiidile Hiina Rahvavabariiki, et normaliseerida Hiina-Ameerika suhted.

1972 – Nõukogude mehitamata kosmoseaparaat Luna 20 kuundus.

1973 – Iisraeli hävituslennuk tulistas Siinai kõrbe kohal alla Liibüa reaktiivreisilennuki. Hukkus 108 inimest.

1984 – USA alustas vägede väljaviimist Liibanoni pealinnast Beirutist.

1985 – Isabel Perón sai Argentina peronistliku partei juhiks.

1987 – Araabia Ühendemiraatides sadas esimest korda ajaloolise aja jooksul lund. Mõnes kohas oli lund kuni pool meetrit.

1994 – Ameerika Ühendriikides tabati NSV Liidu ja Venemaa Föderatsiooni heaks luureandmeid kogunud agent Aldrich Ames.

1995 – Steve Fossett maandus Kanadas Saskatchewani provintsis Leaderis esimese inimesena, kes lendas üksinda õhupalliga üle Vaikse ookeani.

1998 – Nagano taliolümpiamängudel võitis 15-aastane Tara Lipinski USA-st noorimana iluuisutamises kuldmedali.

2004 – Roomas asutati esimene Euroopa partei Euroopa Rohelised.