/nginx/o/2018/02/20/7603359t1h8cc8.jpg)
Valitsuse otsusega Kambja ja Ülenurme vald sundühendada olin ma täielikult nõus.
Valve Luha: jäägu Kambja, kompromissiks sobib ka Ropka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need mõtted tundusid mõistlikud juba ajal, mil oli kohtumine minister Tarmo Loodusega Uhti kultuurimajas. Siis jäid mõtted sinnapaika ja tegudeni ei jõutud.
Nüüd, kus uus vald on moodustatud, peetakse vaidlust nime pärast! Kohanimenõukogu soovitas ühendvalla nimeks Kambja vald. Otsustamise aluseks võttis riik pikaajalise ajaloolise järjepidevuse, kuid arvestas ka territoriaalset sidusust ja asustussüsteemi terviklikkust.
Leian, et rahvaküsitlusel ei olnud mõtet, sest Ülenurmel on üle 7000 elaniku, Kambjas 2600. Volikogus on ülenurmekate enamus, see otsus on juba ette teada. Sellise küsitluse asemel oleks võinud selleks planeeritud raha eest parandada mõne vanainimese elamistingimusi või muuta üldiselt vanurite elu veidi paremaks.
Ajalooliselt tekkis Kambja kihelkond juba 15. sajandil. Kambjasse loodi üks esimesi rahvakoole (1686), siin on kirik (15. sajandist), surnuaed (1773), koorilaulu traditsioonid (1794). Siin on alles mitmed ristimännid, kasvab eesti jämedaim Euroopa lehis.
Kambja territooriumilt on pärit paljud tuntud eestlased: Karl Ipsberg, Jüri Ottas, Julius Kuperjanov, Albert Ütsi, Rein Otsason, Viive Rosenberg, Tiit Veeber jpt.
Kambja vald moodustati 1866. aastal Kambja mõisa juurde. Ülenurme liideti 1887. aastal Ropka vallaga. Ajalootuultes on Kambja säilinud läbi sajandite. Eelviimane nimekorrigeerimine 1990. aastal taas iseseisvas Eestis muutis Kambja külanõukogu Kambja vallaks.
Pöördun valitsuse ja ühendvalla kodanike poole palvega jätta valla nimeks Kambja. Kui aga kokkuleppele ei saada, loobugu mõlemad vallad oma nimest ja saagu uueks ühendvalla nimeks Ropka vald (maa-alad, mis on aja jooksul kokku kasvanud Ropka ja Karlova vallast, sujuv linnale lähenemine jätkuks).
Meie pere kuue põlvkonna liikmed on elanud ja töötanud Kambja territooriumil (Maaritsa mõis, Reola rüütlimõis, Parve talu, Külvaja kolhoos, Ülenurme sovhoos, Kambja sovhoos, Kambja vald). Kuuenda põlvkonna esindaja nägi ilmavalgust 2017. aasta suvel. Tema üks vanavanaema elab Suure-Kambjas, teine Tõrvandis. Mõlemad esiemad soovivad, et nende järeltulija elaks Kambja vallas ning viiks perekondlikku ja ajaloolis-kultuurilist pärandit edasi.