Kiirabi tegeleb alajahtumise tõttu kuni kümne inimesega päevas

Reeglina on tegu alkoholijoobes isikutega, kes pärast läbivaatust on politseile üle antud, et kainenema viia või ka tänavalt koju või varjupaika toimetada. «Kiirabil on alajahtumisega patsiente aastaringselt ja reeglina on põhjuseks mõni terviserike, mis takistab inimest liikumast. Näiteks tekib halvatus või teadvusehäire ja hädaline jääb lamama kütmata tuppa. Ka võib juhtuda, et inimene ei saa ümbritsevast adekvaatselt aru näiteks meelemürkide tõttu. Selline abitus seisundis inimene, eriti, kui riided on näiteks uriinist märjad, jahtub päris kiiresti alla,» rääkis Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas.

«Tõsi ta on, et mida külmem, seda kiiremini kujuneb alajahtumine välja. Siiski on enamik kriitilisi alajahtumisi on seotud pigem vette kukkumisega,» lisas Adlas.

Talvine riietus olgu kihiline ja jalanõud ning kindad piisavalt suured, et ei pigistaks sõrmi-varbaid – see takistab seal vereringet ja sellega kudede soojendamist. Kui on ette näha, et külmaga tuleb õues pikemalt olla, peaks eelnevalt sööma korralikult ning ka kõrvad ja vajadusel näo sobiva riietusega kinni katma. Kui seda arvestada, saab Põhjamaa inimene nautida ka 20-kraadist ilma.

Adlase soovitusel on kaine grupijuht hea meetod, et keegi pidutsejatest ei jääks üksi õhukeste riietega või lausa ilma riieteta õue «puhkama», vaid ikka koos liigutakse edasi ja vajadusel hoolitsetakse takso või muu transpordi eest.

«Peab ka teadma, et «vana kooli» külmarohi töötab ainult terve ja tugeva inimese juures väikeses koguses – alkohol ei tee sooja, vaid laiendab nahaaluseid veresooni ja tekitab sellega sooja tunde. Arusaadavalt on see hoopis karuteene, kui näiteks riideid seljas piisavalt ei ole või kui need on märjad,» selgitas Adlas.

Ilmateenistus prognoosib lähipäevadeks kuni 25 miinuskraadi.