Valitsus andis möödunud nädalal Tartu ülikoolile järjekordselt loa jagada sadade geenidoonorite koeproove välismaiste teadusasutuste ja ettevõtetega – nii, nagu seda on aastaid tehtud kümneid kordi varemgi.
Üks küsimus: miks jagab ülikool eestlaste geeniproove välismaaga
19. veebruar 2018, 15:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel korral sai Šveitsi toidutootjale Nestlé kuuluv terviseteaduste instituut õiguse kasutada kuni 450 koeproovi, et uurida toidu mõju nahahaigustele ning olla seeläbi abiks uute ja paremate toodete loomisel. See teadmine pani meid küsima, mis kasu saab sellistelt geeniproovide jagamiselt Eesti?
Vastab Tartu ülikooli genoomikainstituudi (endine Eesti Geenivaramu) pressiesindaja Annely Allik (koondvastus on kokku pandud esialgsest ja mitmest hilisemast täpsustavast vastusest):
Teadusuuringu tegemist rahastatakse koostööprojekti raames, mille taga on kolm instituuti: Galderma R&D SNC / Nestlé Skin Health (Prantsusmaa), Eesti Geenivaramu ja Nestlé terviseteaduste instituut (NIHS) (Šveits). Projekt kestab kuni 31. detsember 2019.
Projekti rahade eest tasutakse koeproovide väljastuskulud ja teadurite palgaraha projekti läbiviimiseks. See aitab geenivaramu teadustegevust finantseerida, eriti arvestades seda, et ülikooli poliitikaks ongi see, et teadlased tegeleks rohkem praktiliste küsimustega, millest firmadel kasu on ja mis looks koostööprojekte.
Tegemist on seega vaid otseste kulude katmisega analüüside eest. Meie peamine kasu on andmekogu rikastamine (tulemused liidetakse geenivaramu andmebaasiga) ja teadustöö tulemused.
450 Eesti Geenivaramus oleva geenidoonori plasmaproovid saadetakse Prantsusmaale, kus määratakse nendes olevaid mikroelemente (mineraalid, vitamiinid).
Uuringu eesmärk on uurida kahe väga levinud nahahaiguse – akne ja atoopilise dermatiidi ning toitumise vahelisi seoseid. Akne on kõige sagedasem nahahaigus, mille esinemissagedus on peaaegu 80 protsendil inimestest vanusevahemikus 11–30 eluaastani ja osal andmetel on 12–24-aastastel selle haiguse esinemissagedus koguni 85 protsenti. Atoopiline dermatiit on sage krooniline, sügelust põhjustav ja põletikuline nahahaigus, mida põevad 15–20 protsenti koolilastest ning 1–3 protsenti täiskasvanutest.
Lihtsustatult võib seda seletada nii, et kuigi inimene võib olla näiteks märganud, et kui ta sööb šokolaadi, tekib näole lööve või vinnid. Senised uuringud nende haiguste ja toitumise seoste kohta on tehtud väga väikeste valimite peal ning nende tulemused on sageli vastukäivad.
Uuringuga saadakse uued andmed geenidoonorite DNA kohta, mis omakorda võimaldab geenivaramu veelgi laialdasemat kasutamist rahvusvahelisel tasandil, seal hulgas tuua Eestisse teadusinvesteeringuid.