Tartu maratoni nelikvõit läks Prantsusmaale, parim eestlane viies (1)

Kolmeaastase vahe järel õnnestus Tartu maraton seekord ära pidada täispikal tavapärasel rajal. Lõuna-Eesti kuppelmaastikul nautis mõnusat talveilma 3641 suusasõpra, kellest 2790 võttis ette kuningliku 63 kilomeetri pikkuse distantsi.

Võidu nimel küngastest üles ja alla tuhisenud sportlastest oli poolel võistlusmaal moodustunud umbes 40-liikmeline juhtgrupp. Mida kilomeeter edasi, seda väiksemaks see grupp kahanes ning kümmekond kilomeetrit enne lõppu oli ette jäänud 15 meest, nende seas koguni kuus prantslast.

Meeskondlik taktika

Eduka meeskonnatöö musternäidisena lõpetasid nad kõik esimese seitsme seas, ainsana suutis end nende vahele kiiluda meie mees Martti Himma, kes finišeeris viiendana. Lõpuspurdis saavutas võidu Antoine Auger, kes edestas napilt Gerard Angellet’d ja Ivan Perillat-Boiteux’d.

Võidumees Auger tunnistas pärast võistlust, et kuigi hooaeg on sujunud hästi, ei osanud ta Tartu maratoni võitu oodata. «Lootsin kohta esikümnes,» muheles 22-aastane suusataja.

Ta lisas, et sõidu jooksul räägiti meeskonnakaaslastega taktika läbi ning otsustav rünnak võeti ette umbes viis kilomeetrit enne lõppu. «Sõit oli hea, sõpradega on alati tore heidelda,» ütles võidumees.

Eesti parim Martti Himma nentis, et kuigi viimastel kilomeetritel oli tunne päris hea, oli prantslaste käik liiga terav ning nii palju jõudu ei jagunud, et nendega lõpusirgel sammu pidada. «Aga väga lahe päev oli, ning tore, et üle pika aja sai ikka õigel Tartu maratoni rajal võistelda,» kiitis Himma.

Naiste parimaks osutus rootslanna Maria Gräfnings. Kuna tema elukaaslane on eestlane, tõdes Gräfnings, et võit Tartu maratonil on talle erilise tähtsusega.

«Eesti on mu teine kodu, nii et selles mõttes oli siin eriti suurepärane võita,» märkis Gräfnings. Rada oli tema sõnul värskelt sadanud lume tõttu päris raske, kuid sõidu edenedes tundis ta end üha paremini.

Võit tuli talle lõpuks päris kindlalt, vahepeal selgelt juhtinud šveitslanna Seraina Boner kaotas talle teisena peaaegu nelja minutiga. Parima eestlannana sai Anette Kasemets 6. koha, kaotust Gräfningsile kogunes üle 16 minuti.

Loogiline arv

Kui esiotsa sportlased pidasid vihast võitlust konkurentidega, siis neist tunde hiljem lõpetanud rahvasportlased võtsid rahulikumalt ning üritasid ennekõike võita iseennast. Näiteks Raplamaa mees Lauri Pever tunnistas enne starti, et pole tänavu veel kordagi suusarajale jõudnud. 

Oma viiendat Tartu maratoni sõitnud mees lootis hakkama saada vana rasva pealt ning kinnitas, et end tapma ei lähe. «Aeg võiks tulla 5.30 kanti,» arvas ta enne võistlust ning väga palju mööda ei pannudki – ta oli rajal viis tundi ja 25 minutit ning lõpetas igati auväärse 1702. kohaga.

Tartu maratoni peakorraldaja Indrek Kelk tunnistas võistlusjärgsel pressikonverentsil, et hinges lootis ta veel mõni nädala tagasi, et maratoni tuleb sõitma kokku 4000 inimest, kuid kui arvestada meie viimaste aegade kesiseid lumeolusid, on ligi 3700 suusatajat loogiline arv.

«Rahvas pole harjutada saanud, aga olen kindel, et kui korralikud talved tulevad tagasi, on meil Tartu maratoni pikal distantsil jälle 5000–6000 sõitjat ning kokku võtab suusamaratoni üritustest osa üle 10 000 inimese,» säilitas Kelk optimistliku hoiaku.

Üldjoontes kenasti kulgenud Tartu maratonil juhtus paraku ka üks kurvem intsident. Nimelt tabas üht 51-aastast meest poole distantsi peal terviserike ning ta kukkus kokku. Meedikud asusid teda elustama ning ta viidi kriitilises seisus Tartu ülikooli kliinikumi.