TÄNA AJALOOS ⟩ Hukati Šotimaa kuninganna Mary Stuart

teadus.postimees.ee
Copy
Mary I Stuart (1542 - 1587)
Mary I Stuart (1542 - 1587) Foto: Wikimedia Commons

Šotimaa kuningannal Mary I Stuartil löödi 8. veebruaril 1587 pea maha.

Enne surma veetis Mary I üheksateist aastat vangistuses, süüdistatuna Inglismaa kuninganna Elizabeth I vastases vandenõus. Nende samade süüdistuste tõttu ta ka hukati.

Tõsi on, et kuue päeva vanuselt Šotimaa krooni pärinud Mary I soovis Inglismaa troonilt tõugata lastetu Elizabeth I. Kuid erinevate traagiliste äparduste ning ebaõnnestumiste tõttu sattus ta hoopis timuka tähelepanu alla.

Elizabeth I surigi lastetult ning Mõlema riigi troonid päris Mary Starti poeg James, kes oli Šotimaa valitsejate hulgas kuues omanimeline, Inglismaa suveräänide hulgas esimene.

8. veebruari sündmused Eestis:

1833 – Nikolai I käsul anti Sindi riigimõisad rendile tööstur Johann Christoph Wöhrmannile eesmärgiga, et ta Poolas oleva kalevivabriku Sindisse tooks.

1919 – Maapäeva Vanematekogu ettepanekul otsustati 23. aprillil 1919 kokku kutsuda Eesti Asutav Kogu.

1928 – Soome saadik Aarne Vuorimaa esitas oma volitused Riigivanem Jaan Tõnissonile.

1936 – toimus esimene K. Pätsi nimeline Tallinn-Valkla-Tallinn teatesuusatamine, kus osales 13 meeskonda; võitis võistkond Harju malev.

1938 – 19. jaanuaril toimunud Vene-Eesti piiri intsidendis, kus hukkus 2 Nõukogude valvurit, toimetasid punaväelased kaks Eesti piirivalvurit üle Peipsi järve piirijoone ja tapsid need.

1942 – algas metsaraie, mille käigus varuti üle miljoni tihumeetri puid.

1944 – Soomes moodustati Carl Gustaf Mannerheimi käsul Eesti jalaväerügement JR200, kuhu kuulus umbes 2000 meest.

1992 – Albertville'is avati XVI taliolümpiamängud. Pärast 56 aastat eemalolekut osalesid eestlased jälle olümpiamängudel Eesti lipu all.

1994 – Riigikogu võttis vastu pühade ja tähtpäevade seaduse, millega kehtestati kümme riigipüha.

1994 – Eesti Kõrgema Kommertskooli teadusnõukogu tunnistas 1993. aasta parimaks ettevõtteks AS Baltika, aasta ärimeheks valiti AS Baltika juhatuse esimees Meelis Milder.

1999 – Tallinnas varastati Hansapanga Nõmme kontorist üle 800 000 tuhande Eesti krooni.

2004 – New Yorgis toimus 46. Grammy auhindade jagamine: parima kooriesituse Grammy võitsid Paavo Järvi, Tiia-Ester Loitme ja Ants Soots.

2005 – peaminister Juhan Parts tegi välisminister Kristiina Ojulandile ametist lahkumise ettepaneku, kuna välisministeeriumist olid kadunud saladokumendid. Ojulandi keeldumise tõttu esitas Parts avalduse president Arnold Rüütlile.

Ja maailmas:

1517 – hispaania maadeavastaja Francisco Hernandez de Cordoba alustas laevateekonda Kuubalt, mille tagajärjel avastas Mehhiko.

1560 – Türgi galeerid võitsid Tripoli all Hispaania laevastikku.

1575 – asutati Hollandi esimene ja vanim – Leideni Ülikool

1587 – Šotimaa kuningannal Maryl löödi pea maha, kuna teda süüdistati vandenõus, mis oli suunatud Inglise kuninganna Elizabeth I vastu.

1622 – James I saatis parlamendi laiali.

1692 – Puritaanlik doktor William Griggs teatas Salem Village'is, et kohaliku reverendi 9-aastase tütre Betty Parrise ja tema nõo Abigail Williamsi sisse on pugenud saatan. Sellest said alguse Salemi nõiaprotsessid, mille käigus hukati 19 inimest.

1725 – Venemaa keisririigi troonile asus pärast Peeter I surma tema naine Katariina I.

1807 – Toimus Eylau lahing Prantsusmaa ja ühinenud Vene-Preisi vägede vahel.

1809 – Austria astus sõtta Prantsusmaa vastu, Viiendas koalitsioonisõjas.

1863 – Preisimaa ja Venemaa sõlmisid vastastikuse sõjalise abi lepingu poola ülestõusnute ründamiseks.

1904 – algas Port Arturi lahing, Vene-Jaapani sõjas.

1920 – Venemaa bolševikud vallutasid Odessa, Venemaa kodusõjas.

1924 – Nevada osariigis hukati esmakordselt USA-s gaasikambris inimene. Ohver oli mõrvas süüdistatud Gee Jon.

1940 – Teine maailmasõda: Saksa sõjaväelased lasid kahes Poola külas kättemaksuks saksa sõdurite surma eest maha iga teise elaniku.

1945 – Paraguay kuulutas sõja Jaapanile ja Saksamaale.

1949 – Iirimaa teatas, et ei saa liituda NATOga, kuni Iirimaa jääb kaheks jaotatuks.

1962 – Lõuna-Vietnamis loodi USA sõjaline nõukogu.

1963 – Iraagi sissid mõrvasid Bagdadis peaminister Abdul Karim Kassemi, kelle asemel valiti uueks peaministriks Abdul Salam Arif.

1964 – Madalmaade printsess Irene loobus trooniõigusest, kuna ta abiellus katoliiklasest Hispaania printsi Carlos Hugo de Bourbon-Parmaga.

1974 – kolm USA kosmosejaama Skylab astronauti, kes viibisid orbiidil rekordiliselt 84 päeva, naasid Maale.

1975 – Nõukogude Liidu ja USA kosmonaudid ühistreeninguid, et läbi viia USA-Nõukogude Apollo-Sojuzi ühine kosmoselend.

1984 – Jugoslaavias (praeguses Bosnia ja Hertsegoviina) Sarajevos algasid XIV taliolümpiamängud, mis kestsid 19. veebruarini.

1988 – Euroopa Majandusühenduse 12 liikmesriiki mõistsid hukka Iisraeli taktika okupeeritud aladel, nimetades seda illegaalseks ja repressiivseks.

1990 – Vaikses ookeanis Lõuna-California ranniku lähedal purunenud naftatanker põhjustas laialdase reostuse.

1992 – USA-Euroopa kosmosesond Ulysses möödus Jupiterist.

1992 – Prantsusmaal Albertville'is algasid 23. veebruarini toimunud XVI taliolümpiamängud.

1993 – Teherani lähistel kukkus alla Iraani reisilennuk, hukkus 132 inimest.

1994 – USA rannikule jõudis kaks illegaalset paadipõgenike salka: kuubalased lubati USA-sse, kuid haitilased sunniti tagasi pöörduma.

1995 – Colombias toimus tugev maavärin, mille tagajärjel hukkus üle 28 ja kannatada sai ligi 200 inimest.

1997 – Albaania politsei peksis Tiranas meeleeavaldajaid, kes nõudsid valitsuse tagasiastumist.

1999 – Jordaanias toimus kuningas Husseini matused, kuhu saabus sadu riigipäid ja kõrgemaid ametiisikuid; paljud neist olid omavahel vihavaenlased.

2002 – USAs Salt Lake Citys algasid 24. veebruarini toimunud XIX taliolümpiamängud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles