Otsustatud: kaitseministeerium palub mandaati uueks Aafrika-missiooniks (4)

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: LUDOVIC MARIN / AFP / Scanpix

Pärast tänast Jüri Luige ja tema Prantsuse kolleegi Florence Parly kohtumist Lille'is teatas kaitseministeerium, et palub mandaati saatmaks väed Prantsusmaa juhtimisel Põhja-Aafrikas käivale terroritõrjeoperatsioonile Barkhane.

Eelnevalt avalikkuse ette jõudnud info kohaselt küsitakse mandaati jalaväerühma saatmiseks.

Nagu märgiti kaitseministeeriumi pressiteates, on Eesti-Prantsuse kaitsekoostöö järjest tugevnenud. Mitte ainult polnud Prantsusmaa mullu teine panustaja Eestisse eelpaigutatud NATO pataljonis, vaid tuleb Tapale samas rollis tagasi ka tuleval aastal. Samuti saabuvad Prantsuse õhuväe hävitajad tänavu kevadel esimest korda Ämarile õhuturvet tegema.

Juhul, kui Eesti oma sõdurid Barkhane’ile saadab, on see nende esimene lahingoperatsioon Aafrikas. Samas aga juba kolmas Saheli piirkonna missioon: juba praegu läkitab kaitsevägi Malisse ÜRO missioonile staabiohvitsere ja –allohvitsere ning ELi missioonile kohalikke sõdureid õpetavaid instruktoreid.

2014. aastal alguse saanud Barkhane on järglane Prantsusmaa eelmisele sama kandi lahingmissioonile Serval, millega löödi tagasi islamistid Malis. Sealt laiendati võitlust veel nelja Saheli piirkonna riiki: Burkina Fasosse, Tšaadi, Mauritaaniasse ja Nigerisse. Kõik need maad osalevad Barkhane’il ka oma vägedega.

Esimene Barkhane’ile vägede saatmisest teatanud Euroopa riik peale seal hetkel 3000 sõjaväelasega osaleva Prantsusmaa oli sel nädalal Ühendkuningriik.

Servalil ja Barkhane’il kokku on nende juhtriik Prantsusmaa kaotanud langenutena 18 sõdurit.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles