TÄNA AJALOOS ⟩ Alguse sai skaudiliikumine

teadus.postimees.ee
Copy
Skaudid aastal 1925
Skaudid aastal 1925 Foto: SCANPIX

Kuigi skautide liikumine oli mingil määral isetekkeline, siis saab selle sümboolseks algusdaatumiks lugeda 24. jaanuar 1908.

Siis loodi Robert Baden-Powelli juhtimisel esimene skaudirühm. Skautide käsiramaatuks saanud «Skautimine poistele» avaldati samuti 1908 ning see on neljas enim müüdud raamat 20. sajandil.

Skautluse eesmärgiks oli kahetine. Esiteks pidi see koondama noori ühtses tegevuses ning õpetama neile looduses ning erinevates muudes olukordades hakkama saamist. Teiseks, skautlus pidi olema ka iseloomukasvatus, mis vormiks noortest inimestest tollasele Briti impeeriumile väärikaid ning söakaid kodanikke.

Skautlus on tänaseks levinud üle maailma ning see liikumine on olemas ka Eestis. Esimene Eesti skaudiüksus alustas tegevust 1912. aastal, Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi juures. Eesti Skautide Malev oli 1922. aastal Skautide Maailmaorganisatsiooni asutajaliige. Nõukogude okupatsiooni ajal liikumine keelustati, kuid taastati juba 1988. aastal

24. jaanuari sündmused Eestis:

1921 – toimusid Eesti meistrivõistlused kiiruisutamises, kus kõik neli distantsi võitis Christfried Burmeister.

1923 – Balti Päästeselts tutvustas Saksamaalt ostetud Eesti uusimat aurikut Eestimaa.

1926 – lennuõnnetus Tallinnas: alla kukkus Aeronaudi lennuk, mille pardal oli ka Aeronaudi asutajaliige Jakob Tillo.

1934 – hakkas kehtima uus Eesti põhiseadus, mis oli heaks kiidetud 1933. aasta 14.–16. oktoobril rahvahääletusel.

1935 – Tartus kukkus ümber Grišakovi klaasivabriku korsten, üks tööline sai surma.

1935 – riigivanem Konstantin Päts kiitis heaks Karl Terrase algatuse ehitada Eestisse esindusspordihoone.

1939 – Eesti jäähokikoondis tegi esimese (senini ka viimane) turnee Rootsi, kus võideti kõik kolm Rootsi jäähokiklubi meeskonda.

Ja maailmas:

41 – mõrvati Rooma keiser Caligula.

661 – mõrvati kaliif ‘Alī ibn Abī Ţālib.

1458 – Ungari kuningaks sai Mátyás I.

1679 – Charles II saatis laiali Inglismaa parlamendi.

1848 – Sacramento lähistelt leiti kulda, algas kullapalavik.

1862 – Bukarest sai Rumeenia pealinnaks.

1878 – Vera Zassulitš tulistas ebaõnnestunult Peterburi kuberner Fjodor Trepovit.

1888 – Jacob L. Wortman patenteeris kirjutusmasina lindi.

1911 – Jaapanis poodi üles 12 anarhisti, keda süüdistati vandenõus keisri vastu.

1936 – Prantsusmaa peaministriks sai Albert Sarraut.

1945 – Nõukogude armee vabastas Auschwitzi koonduslaagri.

1972 – Guami džunglist leiti Jaapani sõdur Shoichi Yokoi, kes oli seal varjunud alates aastast 1944, mil USA väed saarele tungisid.

1984 – müügile jõudis esimene Apple Macintosh.

1996 – Poola peaminister Jozef Oleksy astus tagasi, sest teda süüdistati Venemaa kasuks spioneerimises.

2003 – Ameerika Ühendriikides alustas ametlikult tööd Sisejulgeolekuministeerium.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles