Valdur Mikita räägib loodusõhtul eestlaste loodusearmastusest

Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fotol Valdur Mikita
Fotol Valdur Mikita Foto: Tartu Ülikool, Kristi Henno

24. jaanuaril peetav loodusõhtu «Mida kukeseen meist tegelikult arvab?» paljastab, millised näivad teiste rahvaste pilkudele Eesti loodus ja läänemeresoome eripärad.

Oma uues raamatus «Kukeseene kuulamise kunst» uurib Valdur Mikita, kuidas läänemeresoome elutunnetus ning euroopalikud väärtushinnangud on eestlase olemust kujundanud ja mõjutanud.

Seenemaagia ja metsamineku-igatsus on paljudele Eesti loodusesõpradele tuttav, kuid see, millised paistavad teiste rahvaste pilkudele meie loodus ja läänemeresoome eripärad, vajab lahti seletamist ning mõtestamist.

Loodusõhtul mõtiskleb Valdur Mikita selle üle, mida on teised inimesed arvanud ja tähele pannud meie looduse ning loodustunnetuse kohta.

Valdur Mikita on mitmekülgne mõtleja ja autor. Ta lõpetas Tartu ülikooli bioloogina ja seejärel asus oma radu valima semiootikaga seotult. 2000. aastal kaitses ta semiootikas doktoritöö. Viimasel kümnendil on ta kuulsust kogunud eripärase kirjanikuna, kes kompab žanride piire. Tema tuntumad teosed on «Lindvistika ehk Metsa see lingvistika» (2015), «Lingvistiline mets» (2013), «Teoreem» (2011), «Metsik lingvistika» (2008). Viimaste aastate jooksul on ta pidanud ka arvukalt avalikke loenguid. 2016/17. õppeaastal oli ta Tartu ülikooli vabade kunstide professor.

Loodusõhtu on 24. jaanuaril 2018 kl 18 Tartu ülikooli loodusmuuseumis ja seda toetab keskkonnainvesteeringute keskus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles