Martin Kutti: karm valik – kodumaa või partei? (1)

Martin Kutti
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Kutti.
Martin Kutti. Foto: Erik Prozes / Postimees

Pole just tavaline, et ühe erakonna kongressil otsustataks 512 miljoni inimese tuleviku üle, aga kaudselt teevad Saksamaa sotsiaaldemokraadid eeloleval nädalavahetusel just seda.

Ootamatult on sotsidele sülle kukkunud võim, mida isegi hea valimistulemuse korral poleks osatud oodata. Valimistel 20,5-protsendilise toetuse saanud erakond peab otsustama Saksamaa ja Euroopa tuleviku üle, kui pühapäeval annavad 600 delegaati Bonnis oma vastuse riigi teravaimale küsimusele: GroKo või NoGroKo? Selgub, kas sotsid alustavad formaalseid kõnelusi suurkoalitsiooni moodustamiseks kantsler Angela Merkeli kristlike demokraatidega.

Martin Schulzi juhitavate sotside ees seisva valiku võib sõnastada ka nii: kas kodumaa või partei? Saksamaale ja Euroopale oleks ju suurepärane, kui majanduslikku ja poliitilisse südamesse naaseks stabiilsus.

Kas aga ollakse stabiilsuse nimel valmis leppima järjekordse õnnetu sundabieluga, mille viimase nelja aasta tulemuseks olid nii Merkeli kristlike demokraatide kui Schulzi sotside jaoks halvimad valimistulemused pärast Teist maailmasõda? Kas ollakse valmis riskima sellega, et 2021. aasta valimisteks kukuks toetus 20 protsendilt näiteks 15 protsendile?

Saksa sotsid on hädas, sest erakond pole ei liha ega kala. Ei suudeta otsustada, kas suund tahetakse võtta vasakule või tsentrisse, ja laialivalguva sõnumiga ei jõuta piisavalt suure osani elanikkonnast. See pole vaid Saksamaa sotside probleem, sotsiaaldemokraatia allakäiku on näha terves Euroopas.

Kui hääletataks GroKo poolt, tehtaks samm Saksamaa valitsuse moodustamise suunas, mida liidukantsler Merkel on juba 119 päeva saavutada püüdnud. Kui kõlama jääks NoGroKo, süveneks Saksamaa poliitiline ebakindlus. Ähvardavate tagajärgedega erakorraliste valimiste ja Schulzi taandumise kõrval saaks suure tõenäosusega lõpu üks ajajärk Saksamaa, Euroopa ja maailma poliitikas.

Nimelt vajuks kantsler Merkeli poliitiline karjäär kliinilisse surma, mida saaks ümber pöörata vaid Liidupäev (vähemusvalitsuse tunnistamisega) või rahvas (erakorralistel valimistel Merkeli toetamisega). Kas seda ka tehtaks? Raske öelda.

Sahinad Merkeli taandumisest on tugevamaks muutunud iga Liidupäeva valimistest möödunud päevaga. Peetakse tõenäoliseks, et üle kümnendi troonil olnud Mutti paari aasta jooksul kantsleritoolilt kaob, andes nii aega oma järeltulijal 2021. aasta valimiste eel atra seada.

Samamoodi nagu tippsportlased tahaksid lõpetada karjääri omal valikul, mitte vigastuse tõttu ja madalseisus, sooviks seda ka 63-aastane Merkel, et minna ajalukku auväärsena CDU legendaarsete kantslerite Konrad Adenaueri ja Helmut Kohli kõrvale, mitte saada pilkelause «Merkel Kaput» osaliseks, mida seostatakse ühe omapärast vuntsi kandnud eelmise sajandi Saksamaa liidriga.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles