Tuleval nädalal oma Prantsusmaa kolleegi Florence Parlyga kohtuv kaitseminister Jüri Luik räägib seal muuseas võimalusest, et Eesti võiks saata üksuse nende Põhja-Aafrikas toimuvale terroritõrjemissioonile Barkhane.
Eesti kaalub osalust terroritõrjeoperatsioonil Põhja-Aafrikas (5)
/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
19. jaanuar 2018, 17:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2014. aastal alguse saanud Barkhane on järglane Prantsusmaa eelmisele sama kandi lahingmissioonile Serval, millega löödi tagasi islamistid Malis. Sealt laiendati võitlust veel nelja Saheli piirkonna riiki: Burkina Fasosse, Tšaadi, Mauritaaniasse ja Nigerisse. Kõik need maad osalevad Barkhane’il ka oma vägedega.
Esimene Barkhane’ile vägede saatmisest teatanud Euroopa riik peale seal hetkel 3000 sõjaväelasega osaleva Prantsusmaa oli sel nädalal Ühendkuningriik. Enne olid britid ja Kanada juba sama missiooni toetajate rollis.
Teade Briti üksuste Barkhane’ile saatmisest tuli koos Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sellenädalase külaskäiguga peaminister Theresa May juurde. Ühendkuningriigi üksuste Aafrikasse läkitamisest teatati sisuliselt samas paketis sellega, kui Prantsusmaa lubas tulevaks aastaks taas saata Tapale eelpaigutatud NATO pataljoni oma sõdureid.
Juhul, kui Eesti riik peaks otsustama oma sõdurid Barkhane’ile saata, oleks see nende esimene lahingoperatsioon Aafrikas. Samas aga juba kolmas selles piirkonnas toimuv missioon: Barkhane’i südamikuks olev Mali on eestlaste teenistuspaigaks ka praegu. Juba viiendat aastat läkitab kaitsevägi sinna ÜRO missioonile staabiohvitsere ja –allohvitsere ning ELi missioonile instruktoreid.
Servalil ja Barkhane’il kokku on nende juhtriik Prantsusmaa kaotanud langenutena 18 sõdurit. Viimati tuli sealt tõsiseid teateid möödunud kuul, kui Kirde-Malis ründas nende konvoid sõidukiga suitsiidipommar. Kolm Prantsuse sõdurit sai viga – neist kaks sai ravi kohapeal, üks aga evakueeriti raskete vigastustega Aafrikast kodumaale.
Missioonid Aafrikas
Eesti kaitsevägi on tänaseks osalenud neljal Aafrika missioonil:
- EUNAVFOR Atalanta: aastatel 2010-2013 teenisid ELi piraaditõrjemissioonil teenivatel Prantsuse ja Saksa fregattidel Eesti kaitseväe laevakaitsemeeskonnad.
- EUFOR CAR: ELi rahuvalvemissioon Kesk-Aafrika Vabariigis, kus eestlased osalesid 2014. aastal ühe jalaväerühmaga.
- EUTM Mali: ELi väljaõppemissioon Malis, kus Eesti osaleb 2013. aastast väljaõppemeeskondadega, kes koolitavad kohalikke kaitseväelasi.
- MINUSMA: ÜRO missioon Malis, kus Eesti osaleb 2013. aastast staabiohvitseride ja –allohvitseridega.