Vesterbacka peab Rail Balticu ärimudelit iganenuks (5)
21. jaanuar 2018, 10:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/19/7498265t1h3aea.jpg)
Neljapäeval Eestis oma Tallinna-Helsingi tunneliplaanile reklaami tegemas käinud Soome ettevõtja ja visionäär Peter Vesterbacka tuli korduvalt oma jutus ka Rail Balticu juurde, kuigi valdavalt kriitiliste märkustega.
«Muidugi peaks vaatama ka Eesti ja kogu Baltikumi poolt tunneliplaanis, hindama seda, kuidas kõik terviklikult kokku kõlab. Seetõttu on oluline, et ühes asjas oleks asi selge,» lausus Vesterbacka neljapäevasel tunneliplaani üritusel.
Soomlase sõnul tuli eelmisel korral, kui ta käis koos Hiina inseneridega Tallinna linnajuhtidega kohtumas, jutuks ka Balti riike ühendava kiirraudtee Rail Balticu projekt. «Tunneliprojekt ei sõltu Rail Balticu projektist,» on Vesterbacka kindel seisukoht.
«See on üks asi, mis on väga-väga oluline - et me ei pea tunneli ehitamiseks ootama selle järel, millal Rail Baltic valmis saab,» toonitas soomlane. Ta märkis, et loomulikult oleks tunneli seisukohalt hea, kui Rail Balticu ehitus viidaks ellu korraliku kvaliteediga.
Järeleandmised kiiruses
«Isiklikult ei ole ma eriti rahul projekti madalate ambitsioonidega. Kui ma sõidan Hiinas rongiga, siis seal sõidavad kiirrongid kiirusega 340-350 km/h, isegi tavarongide kiirus võib küündida 400 km/h. Miks peaks siis Rail Balticu puhul olema rahul 160-200 km/h kiirusega? See on iganenud ja ülihalb kvaliteeditase,» nentis Vesterbacka.
Ta leidis, et kui jaapanlased ja hiinlased suudavad juba praegu panna rongid kiiremini liikuma, siis oleks Rail Balticu puhul mõttekas, et rongide kiirus oleks vähemalt 300-400 km/h, mis võimaldaks paari tunniga ühest Baltikumi lennujaamast teise sõita ning päevaga Berliini. «Milleks rahulduda millegagi, mis ei ole enam kaasaegne?» küsis Soome visionäär.
Ka võimaldaksid kiiremad rongid märksa paremini tõsta kaubavahetuse mahtusid, mis on üks eesmärk, mis on Rail Balticule seatud. «Siis saaksime viia oma kaupasid Euroopasse märksa kiiremini,» põhjendas Vesterbacka. Ka tunnelis soovib soomlane lisaks reisijatele ka kaupu vedama hakata.
Sama ürituse järel väljendas kriitikat Rail Balticu projekti läbiviimise osas ka Eesti Arhitektide Liidu juhatuse aseesimees Indrek Allmann, kes leidis, et Baltimaid ühendava kiirraudtee plaan on tänaseks kaotanud oma eesmärgitunnetuse.
«Rail Balticu probleem on see, et me oleme kaotanud ära lähteülesande ja lähteülesanne on kiirus,» lausus Allmann sarnaselt Vesterbackaga. Tema sõnul ei taga seda raudteerööpad, millest on avalikkuses palju räägitud, vaid hoopis sirge koridor läbi kolme riigi.
Tunnel kõige teostatavam
«Me peaksime tegema Euroopa suunal võimalikult sirge koridori, mis võimaldaks nii raudteed, hüperluupi kui ka teisi tehnoloogiad,» põhjendas ta. Täna ollakse Rail Balticu projektis aga seisus, kus see sirge koridor on erinevate kompromisside tulemus kadumas.
«Ma väga loodan, et tullakse tagasi ja tõmmatakse see asi sirgemaks,» avaldas arhitektide liidu esindaja lootust. Ka tõi ta välja, et eestlastel on mingi komme olla suurte projektide vastu ja seejuures ei ole isegi oluline, mis projektiga on tegu. Vesterbacka tunneliplaanist on Allmann vaimustuses.
«Ma ei liialda, kui ma ütlen, et see on täna ainus projekt, millel oleks potentsiaali muuta oluliselt seda majandus- ja elukeskkonda, mis meil täna siin Eestis vastu vaatab, paremuse poole,» märkis Allmann.