«Võtsin selle näidendi lavastada, sest tundsin, et meil kõigil võib olla kokkupuutepunkte nende kolme lihtsa Poola naisega, kes tajuvad, et inimestel ei õnnestugi nii väga ise oma elu juhtida ja määrata. Nii et rahvatarkus «Igaüks on oma õnne sepp» võib olla noortele küll julgustuseks, aga kõlada vanadele kõrvadele hoopis etteheitena,» ütleb lavastaja Madis Kalmet. «Mulle on näidendi puhul tähtis, et see sisaldaks mingisugust lugu, mis areneb ja hargneb ja vaataja kaasa haarab. Ma pole kindel, aga mulle tundub, et näidendi autoril on kirjanikuna selle materjaliga sügav isiklik suhe, sest iga sõna, mis selles tükis kõlab, oleks kui otse elust maha kirjutatud.»
1970. aastal sündinud näitekirjanikku ja prosaisti Krzysztof Biziot võib pidada üheks Poola tänapäeva näitekirjanduse enim lavastatud autoriks, kelle näidendid on jõudnud ka mitme Euroopa riigi ja Ameerika Ühendriikide lavadele ning neid on tõlgitud enam kui kümnesse keelde. Bizio näidendid, mida on nimetatud ka realistlikeks kammerdraamadeks, tegelevad tänapäeva maailma tumedama poolusega. Bizio ei loo dramaatilisi konflikte, tema näidendid on dia- või monoloogi vormis uurimused lihtsatest «kadunud» inimestest. Bizio on öelnud, et lisaks igapäevaelule inspireerivad tema loomingut Robert Altmani, Krzysztof Kieslowski ja Quentin Tarantino filmid.
/nginx/o/2018/01/19/7498185t1h3185.jpg)