Terviseameti andmetel on sel hooajal gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud kaks eakat inimest, samas on grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madal.
Gripi tüsistustesse on surnud kaks eakat inimest
18. jaanuar 2018, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks sel hooajal gripi tüsistustesse surnud inimene oli 79- ja teine 81-aastane, kumbki neist polnud gripi vastu vaktsineeritud, edastas terviseamet.
Aasta teisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3126 inimest, neist 39 protsenti olid lapsed. Haigestunute üldarv on püsinud viimastel nädalatel stabiilsena.
Enim on haigestunute seas kuni 5-aastaseid lapsi, samas on haigestunute juurdekasv väikeselaste hulgas aeglustunud. Haigestunute hulga kasvu mõjutab haigestunute kas vanemaealiste ja koolilaste seas. Hooaja algusest on hospitaliseeritud kokku 54 patsienti, neist 20 inimest vanemaealiste vanusrühmas, 15 patsienti vanusrühmas 0-4, kümme vanusrühmas 5-14 ning üheksa tööealiste vanusrühmas.
Terviseametile laekunute andmetel on gripi tõttu intensiivravi vajanud viis inimest vanuses 47–82 eluaastat, neist neli inimest kuulusid riskirühmadesse. Kaks kaasuvate haigustega inimest vanuses 81 ja 79- aastased surid.
Kõikidest hingamisteede viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid 40 protsenti gripiviirused. Laboratoorselt kinnitati möödunud nädalal 13 A gripi- ja 50 B-gripiviirust. Täpsemalt määratleti neli A-gripiviirust, nendest kaks olid A gripiviiruse A(H3) ja kaks A(H1N1)pdm09 tüved. Alatüüpeeritud B gripiviiruse puhul oli tegemist B gripiviiruse Yamagata tüvega. Eestis ringlevad üheaegselt kolm gripiviiruse tüüpi: üks B ning kaks A gripiviiruse alatüüpi.
Terviseameti hinnangul võib haigestumiste üldarvu püsimine madalal tasemel olla seotud nii lõppenud pühade kui ka asjaoluga, et praegu domineeriva B-gripiviiruse leviku potentsiaal on üldjuhul väiksem ja seetõttu kasvab grippi haigestunute arv suhteliselt aeglasemalt. Vaatamata väiksemale levikupotentsiaalile sarnaneb B gripiviirusega seotud kliiniline pilt ja raskusaste A-gripiviirusele.