Linn ei taha riigile kuuluvaid maatükke enam hooldada

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaalu tänav 11b kinnistut, millel kasvavad õunapuud ja kust käivad läbi jalakäijad, on seni hooldanud linn. Nüüd soovitakse see ülesanne omaniku ehk riigi õlule panna.
Kaalu tänav 11b kinnistut, millel kasvavad õunapuud ja kust käivad läbi jalakäijad, on seni hooldanud linn. Nüüd soovitakse see ülesanne omaniku ehk riigi õlule panna. Foto: Elmo Riig

Viljandi linnavalitsus pöördus eelmise aasta lõpus maa-ameti poole, et saada selgust hiljuti riigi omandisse läinud reformimata maa kohta, mille korrashoidmise eest peaks omanik edaspidi ise hoolt kandma. 

Linna haljastus- ja heakorraspetsialist Liisi Preedin rääkis, et linnas on veel neid kinnistuid, mis on reformimata riigimaa ehk mis kuuluvad küll riigile, aga on sisuliselt peremeheta. Kui need on käidavas kohas, on linn nende hooldamise enda kanda võtnud. Näiteks leiab ühe sellise ala, kui sõita Tartu poolt linna sisse, Viljandi Veevärgi juures kasvavate remmelgate juurest.  

Hiljuti on aga tekkinud juurde kolm kinnistut, mida Linnahooldus või elanikud on seni korras hoidnud, aga mis on nüüd riigi omandisse läinud ja seega võiks riik ka nende hooldamise oma hooleks võtta. Linna välja valitud alad on elamupiirkondades ja nende korrashoid on vajalik hea üldmulje säilimiseks.

Üks neist on Kauge tänav 10a pargilaadne kinnistu, mida on seni hooldanud ümberkaudsed elanikud. «Inimesed hakkavad aga vanaks jääma ega jõua enam hooldada. See on päris suur ala ka. Umbes sama palju, kui neil on oma aeda, on nad ka riigile kuuluvat maad hooldanud,» rääkis heakorraspetsialist. Ta pidas õigeks, et seda tööd teeks maa-amet. 

Liisi Preedin
Liisi Preedin Foto: Elmo Riig
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles