Kohtunik Autorollo istungil: see siin on nagu Türgi turg! (6)

Kõige tõenäolisemalt võib pankrotihalduritega kompromissile minna Autorollos pankrotiasju korraldanud eksadvokaat Siim Roode, kellel on advokaadi tehtud toimingute puhul tekkivate nõuete vastu vastutuskindlustus, mis tähendaks, et ta ei peaks tasuma kokku lepitud summat omast taskust.

Täna toimus Tallinna ringkonnakohtus istung juba kuuendat aastat vältava reformierakondlastest poliitperekonna Rosimannuste ja Keit Pentus-Rosimannuse isa Väino Pentuse kunagise veofirma Autorollo pankrotisaagas. Ringkonnakohtus on see tsiviilvaidlus juba kolmandat korda – kaks korda on riigikohus selle sinna tagasi saatnud, viimati mullu 16. mail, tühistades Autorollo tsiviilasjaga seotutele, teiste seas riigikogu liikmele Pentus-Rosimannusele soodsa lahendi, mille nad said ringkonnakohtust eelmisel korral.

Asjaosalistel endil läks täna juba kohati meelest, kui kaua Autorollo vaidlused kestnud on – oli see viis aastat või juba rohkem? Pärast esimest pooltteist tundi hakati OÜ Autorollo välja ütlemise asemel nimetama vaidluste keskset firmat lihtsalt “rolloks”. Ironiseeriti, arutati, kelle väljavaated nõuete hüvitamise vaidlusest võitjana väljuda on kohtusaalis kõige kehvemad.

Kauplemine kui Türgi turul

Kui 2016. aasta oktoobris jättis Tallinna ringkonnakohus pankrotihaldurite enam kui 120 000eurose nõude ja lisaks veel pea 100 000 euro jagu viiviseid Rain Rosimannuselt, Keit Pentus-Rosimannuselt ja neid Autorollo pankrotitoimingutega abistanud advokaadilt Siim Roodelt Autorollo võlausaldajate ehk eelkõige Teet Järvekülje kasuks välja mõistmata, siis riigikohus selle otsuse tühistas ja täna olid samad nõuded Pärnu maantee kohtusaalis jälle arutluse all.

Pisike ringkonnakohtu saal jäi väikseks isegi kostjate-hagejate esindajatele, rääkimata kohale tulnud ajakirjanikest ja muudest huvilistest. Toodi juurde toole, istuti isegi aknalaual.

Kui kohtunik oli lükanud tagasi veel eile õhtul viimasel minutil pankrotihalduritelt laekunud istungi edasilükkamistaotluse, läks lahti tsiviilvaidlusele omaselt kohtu välja käidud kompromissiettepaneku arutelu, mida aga kohtunik iseloomustas üsna pea nagu  kauplemist Türgi turul.

Autorollo pankrotihaldureid Martin Kruppi ja Katrin Prükki esindanud advokaadid Olavi-Jüri Luik ja Üllar Talviste ning nende vastas istunud Rain Rosimannuse, Keit Pentus-Rosimannuse, Siim Roode ja advokaadibüroo NJORD esindajatel ei õnnestunud esiti kuidagi üksmeelt leida, milline oleks kompromissi korral üldse ligilähedaseltki õiglane summa Autorollo asjaosalistelt välja mõista.

Kui  kohus pakkus kõigepealt välja kompromissi hinnaks 100 000 eurot, mis oleks ligikaudu võrdeline Autorollo varade vähenemisega, siis pankrotihaldur Krupp vaidles selle kohe 250 000 euro peale, viidates suurematele kaotustele ja viivistele. Samas viidati, et varem on olnud juttu ka 70 000 ja 90 000 eurost. Meenutati, et varem Roode osalusega advokaadibüroo NJORD on pakkunud välja, et nad võiksid kindlustusega arutada kompromissina ca 100 000 eurot.

Rain Rosimannuse ja Keit Pentus-Rosimannuse kaitsjad teatasid kohtusaalis, et kompromissiga nad ei nõustu. Keit Pentus-Rosimannust esindav Toomas Vaher argumenteeris, et tema klient on niigi palju kannatanud ja tiritud kohtuasja vaid seetõttu, et on avaliku elu tegelane. Selle väite peale saabus saalist pahameelemõmin „Kuidas ainult tema on kannatanud?“ ja terve tiraad vastuargumente, kuidas Pentus-Rosimannus asjasse ikkagi segatud on.

Märksa koostööaltimad olid kompromissiettepaneku suhtes aga Roode ja tema kunagise büroo NJORD esindajad. Iva on selles, et Roodel advokaadina on vastutuskindlustus, mis tähendab, et temalt töö käigus välja nõutavate hüvitiste eest tasub kindlustus. Summas tuleb neil küll omakorda kindlustusega kaubale saada, kuid selleks oli saalis ka Ergo kindlustuse esindaja. Roode esindaja Andres Aavik teda täna saalis telefoni teel teda puudutava kompromissi arutamiseks piisavalt kiiresti kätte ei saanud.

Krupp lajatas haldurite viimaseks pakkumiseks 200 000 eurot, nii et vastaspoole kohtukulusid ei hüvitata. Kompromissist rohkem huvitatud NJORDi ja Roodega on nad valmis veel eraldi diskuteerima. 31. jaanuariks peavad kõik asjaosalised kohtule teada andma, kas nad on kompromissist huvitatud.

Kohus teeb oma otsuse 2. märtsil. Nende suhtes, kes pole kompromissiga nõus, käib menetlus edasi ja märtsi otsusega selgub, kas ja kui palju neilt – suure tõenäosusega siis vaid Rosimannustelt – välja mõistetakse. Lisaks peab ringkonnakohus täitma riigikohtust oma eelmise otsuse kohta saadud ettekirjutusi – otsust korralikult põhjendama ning võtma seisukoha kõigi maakohtus esitatud väidete ja vastuväidete kohta.