Uuring: kaks eestlast kolmest arvab, et tänane pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik (1)

Küsitlustest selgus, et 70 protsendi vastajate arvates ei ole Eesti pensionisüsteem praeguste demograafiliste trendide jätkudes pikas perspektiivis jätkusuutlik, samas aga arvatakse, et riik peab kindlasti tulevikus vähemalt osalt tagama inimestele pensionipõlves sissetuleku.

Tartu Ülikooli makroökonoomika professori Raul Eametsa arvates tunduvad inimesed mõistvat, et praegune riiklik pensionisüsteem ei ole jätkusuutlik, kuid sama suur enamus on veendunud, et pensione peab ka tulevikus maksma riik.

«Inimesed ei saa tegelikult päris täpselt aru, kust pensionid tulevad ja vananeva rahvastiku tingimustes jääb järjest vähemaks neid inimesi, kes reaalselt pensione maksavad,» sõnas Eamets.

Esmalt paluti inimestel vastata küsimusele: kas Teie hinnangul on praeguste demograafiliste trendide jätkudes Eesti pensionisüsteem kaugemas tulevikus jätkusuutlik? 12 protsenti inimestest vastas sellele «jah» või «pigem jah», 70 protsenti «ei» või «pigem ei» ning 19 protsenti ei osanud antud küsimusele vastata. 

Seejärel paluti inimestel valida viie variandi hulgast, millist pensionisüsteemi nad tulevikus eelistaksid:  

• Peaks säilima tänane süsteem, kus on riiklik pension (ehk I sammas), kohustuslik kogumispension (ehk II sammas) ning vabatahtlik kogumispension (ehk III sammas): 35 protsenti
• Peaks säilima riiklik pension (I sammas) ning vabatahtlik kogumispension (III sammas): 28 protsenti
• Peaks säilima riiklik pension (I sammas), mis kasvab vastavalt sellele, kui palju pensionisaaja lapsed ja lapselapsed maksavad riigile sotsiaalmaksu: 14 protsenti
• Inimesed peaksid ise tagama oma toimetuleku pensionipõlveks (näiteks investeeringutega väärtpaberitesse või kinnisvarasse), seejuures riiklik pension kaotatakse: neli protsenti
• Inimesed peaksid saama pensioni ainult sõltuvalt sellest, kui palju tema lapsed ja lapselapsed maksavad riigile sotsiaalmaksu: kaks protsenti
• Ei oska öelda: 13 protsenti

Vastustest selgub, et tänase pensionisüsteemi jätkumist toetab vaid 35 protsenti vastajatest. Kui vaadata populaarsuselt järgmisi vastusevariante, siis vähemalt riiklik pension (I sammas) peaks tänasel kujul säilima 63 protsenti vastajate arvates ning riiklik pension (I sammas) mingil kujul 77 protsenti vastajate arvates. Siin on arvestatud kokku kõik need inimesed, kes valisid variandi, kus mingil kujul oli sees riiklik pension.  

«Ainult 35 protsenti inimestest eeldab tänase pensionisüsteemi jätkumist oludes, kus see ilmselgelt pole jätkusuutlik. See näitab, et pensionisüsteemi reformimine peaks olema võimalik,» ütles Eamets.

Veel küsiti inimestelt, mida tuleks teha, et keskmise palga ja keskmise pensioni suhe (mis täna on 40 protsenti) jääks püsima ka aastal 2035. Inimestel oli valida nelja erineva variandi vahel ning eemaldades valimist tänased pensionärid, on tulemused olid järgmised:

• Ei peaks midagi tegema (millega kaasneks pensionide langus): 24,5 protsenti
• Tuua Eestisse tööjõudu väljastpoolt: 21 protsenti
• Tõsta tööjõule kehtestatud makse (tulumaks ja sotsiaalmaks): 13 protsenti
• Tõsta pensioniiga: kaheksa protsenti
• Ei oska öelda: 33 protsenti

 «Antud vastustest on näha, et ükski võimalik pensionisüsteemi jätkusuutlikkust tagav meede ei saavuta väga suurt poolehoidu. See tähendab, et kuna riik peab ühe neist valima, siis on vajalik eelnev väga põhjalik selgitustöö, et inimesed mõistaksid, miks on vaja näiteks tõsta pensioniiga või makse,» selgitas Eamets.

Küsitlused viis Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi Turu-Uuringute AS 18.- 27. detsembrini 2017 ning 10.-15. jaanuarini 2018 ja nendele vastas 989 ja 1044 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.