Päästeamet kontrollib kortermaju

Madis Luik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erik Prozes

Tänasest reedeni kontrollib päästeamet kortermaju. Ameti ohutusjärelevalve osakonna alanud aasta üks fookusi on tuleohutusnõuete täitmine kortermajade üldkasutatavatel pindadel, milleks on koridorid, trepikojad ja keldrid.

Kontrolli käigus vaadatakse näiteks, kas on tagatud hoonest väljapääsemine ja trepikojad on asjadest puhtad ning millises seisukorras on hoonete küttesüsteemid.

Läinud aastal hukkus eluhoonetes 37 inimest, neist eramajades 19 ja korterelamutes 18. Päästeameti ohutusjärelevalve osakonnajuhataja kohusetäitja Tagne Tähe sõnul on kõige sadegamini mureks trepikodades olevad lapsevankrid, jalgrattad ja vana mööbel. Kuigi asjade hoiustamine trepikojas võib tunduda hea ja praktiline idee, tuleks siiski arvestada, et need saavad suitsu, elektrikatkestuse ja paanika koostoimes takistuseks majast väljumisel.

«Trepikoda peab olema kergesti läbitav ja see ei ole asjade ladustamiseks õige koht,» rõhutab Tagne Tähe. Tuleohutus nagu ka makstud kommunaalkulud peaks olema kõigi majaelanike ühine mure. «Erisus nende kahe vahel on ainult see, et maksmata kommunaalkulud sind ei tapa, tulekahju aga küll.»

Asjade hoidmise probleemile tuleb ühiselt lahendused leida ning trepikoja ja koridoride kasutamise reeglid kokku leppida. Näiteks võiks kaaluda keldrite remonti ja ühiste hoiuruumide rajamist. Samuti on ahiküttega majades mõistlik kutsuda ühiselt korstnapühkija. Nii saab küttesüsteem terviklikult üle vaadatud ja hooldatud.

Lihtsaim viis igaühel oma kortermaja tuleohutuse suurendamiseks on töökorras ja lakke paigaldatud suitsuandur korteris. Tuli ei tunne korteri piire ja seega on tähtis, et majaelanikud omavahel koostööd teeksid, sest sellest sõltub kõigi turvalisus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles