TÄNA AJALOOS ⟩ Esimesed teleskoopvaatlused näitasid uue planeedi olemasolu

28. detsembril 1612 ja 27. jaanuaril 1613 tehtud ühtede esimeste ajaloo teleskoopvaatluste põhjal koostas Galilei joonised, millel on näha kahte punkti, mis kattuvad nüüdseks avastatud Neptuuni asukohaga. Mõlemal puhul pidas Galilei Neptuuni ekslikult kinnistäheks, kui see paistis öises taevas Jupiteri lähedal, mistõttu ei peeta Galileid ka Neptuuni avastajaks.

Esimese vaatluse ajal 1612. aasta detsembris paistis Neptuun taevas peaaegu liikumatu, kuna sel ajal muutus Neptuuni Maalt nähtav liikumissuund vastupidiseks. Sellist nähtust põhjustab asjaolu, et Maal kulub Päikese ümber ühe tiiru tegemiseks vähem aega kui Neptuunil. 2009. aasta juulis avaldas Melbourne'i Ülikooli füüsik David Jamieson uusi tõendeid selle kohta, et Galilei siiski vähemalt teadis, et tema vaadeldud täht liikus kinnistähtede suhtes.

28. detsembri sündmused Eestis:

1873 – Carl Robert Jakobson valiti Pärnu Eesti Põllumeeste Seltsi presidendiks.

1905 – õnnistati sisse Tõrva kirik.

1922 – Eesti Vabariigis toimus rahvaloendus.

1923 – Tartus toimus 29. detsembrini kestnud I üleriiklik hariduskongress[1]. Kongressil pandi alus Eesti Haridusliidule.

1923 – Tartus peeti esimest ajalooõpetajate päeva

1971 – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskopiks valitud Konrad Veem astus ametisse.

1971 – asutati Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Austraalia praostkond, praostiks valiti Einar Kiviste.

Ja maailmas:

856 – viikingid rüüstasid ja süütasid Pariisi.

1355 – Prantsusmaal kogunesid generaalstaadid.

1612 – Galileo Galilei vaatles esimesena Neptuuni, pidades seda kinnistäheks.

1836 – Hispaania tunnistas Mehhiko iseseisvust

1895 – vennad Lumière'id korraldasid esimese tasulise filmiseansi. Seda sündmust peetakse kino alguseks.

1908 – Messina maavärin Sitsiilias nõudis üle 75 000 ohvri.

1985 – NSVL-i tiibrakett, SS-N-3 või SS-N-12 lendas Inari järve.

1989 – Leedus hakkas esimesena endistest NSVL riikidest kehtima mitmeparteisüsteem.