Otsustatud: Eesti järgmise aasta riigieelarve tuleb pisikese miinusega (14)

Valitsuse algatatud tuleva aasta riigieelarvest rahastatavate tegevuste eesmärk on toetada nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust, teatas riigikogu pressiteenistus.

«Mul on hea meel, et valitsussektori eelarve on tasakaalu lähedal ja vähendasime sügisese menetluse käigus puudujääki poole võrra. Soovin, et riigieelarve jõuaks võimalikult kiiresti tasakaalu,» sõnas rahandusminister Toomas Tõniste. «Eesti riigi rahandus on heas korras. Majandus kasvab, samal ajal maksukoormus ei kasva ning valitsuse võlakoormus väheneb, püsides Euroopa Liidu kõige madalamana.»

Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon on riigieelarves võrreldes kevadel riigi eelarvestrateegias kavandatuga poole väiksem, nii et see jõuab 2018. aastal tasakaalulähedasele -0,25-protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja püsib samal tasemel 2019. aastal. Eelarve jõuab prognoosi järgi tasakaalu 2020. aastal. Aastaks 2021 jõuab valitsussektori eelarve ülejääki 0,5 protsendiga SKTst.

Majanduse kestliku kasvuvõime toetuseks on taristuinvesteeringud, milleks investeeritakse 56,7 miljonit eurot oluliste taristuobjektide väljaehitamiseks ning elukeskkonna arendamiseks. Jätkub riigi, omavalitsuste ja erasektori koostöös lairiba jaotusvõrgu väljaehitamine ja algab Haapsalu raudtee esimese etapi ehitus.

Lisaraha riigikaitsele, tee- ja tervisehoiule

Teehoiu investeeringuid on kavas 227 miljoni euro eest, sealhulgas Kose-Mäo maanteelõigu 4-realiseks ehitamine, Tallinna ringtee välja ehitamine 2+2-realiseks Jüri-Väo lõigus, Reidi tee ehitus, Haabersti ristmiku renoveerimine ning Väo liiklussõlme ehitamine Tallinna-Narva maanteel liiklusohutuse tõstmiseks.

Kaitsekulutused on 2018. aastal prognoositavalt 2,11 protsenti SKTst. Iseseisva kaitsevõime tugevdamiseks panustatud 2 protsendile SKTst lisanduvad NATO liitlasüksuste vastuvõtuks vajalikud investeeringud ning riigikaitseinvesteeringute programmi kulud.

Tervishoiu rahastamise reformiga suunatakse järgmise viie aasta jooksul tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks kokku üle 300 miljoni euro lisaraha, millest 34 miljonit eurot 2018. aastal.

Riik hakkab tasuma mittetöötavate vanaduspensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mis jõuab järk-järgult 2022. aastaks 13 protsendini keskmisest vanaduspensionist. Haigekassa hakkab vastutama osa seni riigieelarvest rahastatud tervishoiuteenuste eest. Maksuvaba tulu reformiga tõuseb madala ja keskmise palgaga töötajate maksuvaba tulu määr 500 eurole.

Riigieelarvest palka saavate töötajate palgafond suureneb 2,5 protsenti. Lisanduva palgafondi täpsema jaotuse asutuste ja ametikohtade vahel teeb iga ministeeriumi valitsemisala ise. Palgafond kasvab rohkem – 4,5 protsenti – siseturvalisuse valdkonna töötajatel, sealhulgas politseinikel, päästjatel, vanglateenistujatel ja tolliametnikel, ja samuti sotsiaalhoolekande töötajatel.

Kodanikuühiskonnale neli miljonit eurot

Jätkub ka õpetajate palgatõus, selleks on haridus- ja teadusministeeriumi eelarves 36 miljonit eurot rohkem kui 2017. aastal. Kultuuritöötajate ja noorte treenerite palgatõusuks on eelarves 10 miljonit eurot. Prokuröride palkade tõstmiseks lisandub 0,6 miljonit eurot aastas, et tagada palkade konkurentsivõime.

Eelarves suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte ühekordsete kulutustena 4 miljoni euro võrra. Katteallikaks on valitsuse sihtotstarbelise reservi vähendamine samas ulatuses.

Suuremate eraldiste hulgas on MTÜ Külaliikumine Kodukant 300 000, MTÜ Vähiliit 85 000, SA Hille Tänavsuu Vähiravifond «Kingitud elu» 85 000, Kaitseliit 70 000, Päästeliit 40 000, Eesti Lasterikaste Perede liit 35 000 ja MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool 30 000 eurot. Nende ettepanekute eesmärk on lahendada erinevate paikkondade pakilised investeeringu või toetusvajadused.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe Kalvi Kõva kinnitusel aitab uus riigieelarve 2018. aastal nii inimeste heaolu kasvatada kui  ühiskonda tugevamaks ja ühtehoidvamaks muuta, olles igati Eesti suure juubeliaasta vääriline.

Mõeldud Eesti inimesele?

«Järgmise aasta eelarve lubab meil ühiskonnana ühtsemana edasi minna. Ta viib meid enam  põhjamaisesse väärtusruumi, kus igaüks on oluline ja kus aidatakse järele neid, kes on pidanud kitsamalt läbi ajama,» märkis Kõva vahetult enne eelarve kinnitamist riigikogus.

Uuel aastal käivituv tulumaksureform toob Kõva sõnul ligi 50000 tööinimest välja suhtelisest vaesusest ning parandab sadade tuhandete inimeste elujärge. Maksumuudatused jätavad 75 protsendile Eesti töötajaist igakuiselt täiendavalt kätte 64 eurot.

Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kersti Sarapuu sõnul on uue eelarve fookus seal, kust eelmine valitsus mööda vaatas – palgavaesus, põllumajandus, kohalikud omavalitsused ja tervishoid.

«Opositsiooni kriitika, et toetatakse madalat ja keskmist palka teenivaid inimesi 64 lisaeuroga, on eriti 900-eurost mediaanpalka arvestades kohatu. Samuti oli ammu aeg aidata Eesti peresid, toetada enam haridust, kriisi sattunud põllumajandust ja regionaalset arengut,» ütles Sarapuu ja toonitas samuti, et esikohale on seatud Eesti inimene.  

Annab Eesti kõrgharidusele veelgi suurema löögi

Samas ütles Rektorite Nõukogu, et täna vastu võetud riigieearve külmutab kõrghariduse rahastamise kolmandaks järjestikuseks aastaks. Eesti ülikoole ühendav kogu näeb, et selline areng survestab kõrgkoolide võimalusi rahvusvaheliselt konkurentsivõmelist haridust pakkuda, sh häid õppejõude ja teadlaseid hoida.

Kogu sõnul on juba praegu Eesti kõrgharidus liigitatud rahvusvahelises võrdluses surve all olevaks kahanevaks kõrgharidussüsteemiks. Mitmeaastane seisak ja rahastamisperspektiivi puudumine survestab kõrgkoolide konkurentsivõimet. 

Eelnevast tulenevalt on ülikoole ühendav Rektorite Nõukogu pöördunud haridus- ja teadusministri poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi kõrghariduse rahastamise üle.

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad Andres Herkel (EVA), Kalvi Kõva (SDE), Jürgen Ligi (RE), Priit Sibul (IRL), Mihhail Stalnuhhin (KE) ja Martin Helme (EKRE) hindasid tuleva aasta riigieelarvet ning tõid esile sellega seotud hinnangud ja probleemid.

2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 55 saadikut, vastu oli 41 saadikut.