Davis: Suurbritannia ei maksa ELile lahkumisarvet kaubandusleppeta

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti Brexiti-minister David Davis.
Briti Brexiti-minister David Davis. Foto: DANIEL LEAL-OLIVAS/AFP/Scanpix

Suurbritannia ei maksa Euroopa Liiduga sel nädalal kokku lepitud lahkumisarvet, kui pooled ei suuda kokku leppida kaubandusleppes, ütles Briti Brexiti-minister David Davis pühapäeval.

Davise avaldus on vastuolus Briti rahandusministri Philip Hammondi seisukohaga ning tekitas hämmingut ka Iirimaa valitsuses. «Leppeta jäämine tähendab, et me (lahkumisarve) raha ei maksa,» ütles Davis Briti rahvusringhäälingule BBC. «See on seotud tulemustega. See on seotud rakendamisperioodi saamisega, see on seotud tulemusega kaubanduses,» rääkis Davis. «Number 10 (Downing Street) on seda selgelt öelnud, seega pole see tegelikult midagi uut,» ütles Davis, viidates Briti peaministri kontorit võõrustavale aadressile.

Reedel sõlmitud esialgse kokkuleppe alusel maksab Suurbritannia ELi eelarves ette nähtud kohustuste katmiseks 40-45 miljardit eurot. Lisaks lepiti kokku ELi kodanike õigustes Brexiti-järgses Suurbritannias ja vastupidi ning Iirimaad ja Põhja-Iirimaad eraldava piiri staatuses. Sellega lõppes kõneluste esimene etapp ning ees seisavad kaubandusleppe kõnelused.

Hammond ütles kolmapäeval, et riik tasub arve kõneluste tulemusest hoolimata. «Nendel kõnelustel pole milleski kokku lepitud, kuniks kõiges on kokku lepitud... Samas tundub mulle mõeldamatu, et astume riigina eemale kohustusest, mida oleme tunnistanud kohustusena,» ütles Hammond. «See pole usutav stsenaarium. Me pole selline riik. Ausalt öeldes ei teeks see meist usutavat partnerit tulevastes rahvusvahelistes lepetes,» lisas ta.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja keeldus pühapäeval kommenteerimast Davise avaldust.

Davis lisas intervjuus, et reedel sõlmitud esialgne lepe on pigem «tahteavaldus», mitte «juriidiliselt jõustatav». Iirimaa valitsus teatas seepeale, et Dublini hinnangul on lepe «siduv» ning Iirimaa kavatseb tagada, et Suurbritannia peab võetud kohustustest kinni.

Iiri valitsuse kubjas Joe McHugh ütles rahvusringhäälingule RTE: «Meie kavatseme valitsusena, Iirimaa valitsuse suveräänse valitsusena, võtta Ühenkuningriigi vastutusele nagu teeb ka Euroopa Liit,» ütles ta. «Minu küsimus kõikidele Briti valitsuses olijatele on, et miks oleks (meil) lepe, hulk põhimõttelisi kokkuleppeid, et jõuda teise etappi, kui sellest kinni ei peeta? See tundub mulle lihtsalt kummaline,» rääkis McHugh. «Mis meisse puutub, siis see on siduv lepe, põhimõtteline kokkulepe,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles