/nginx/o/2017/12/01/7367315t1hb553.jpg)
Rahvusülikooli 98. aastapäeva pidulikul aktusel anti tänavune Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhind looduse populariseerijale ja bioloogile Fred Jüssile. Auhinnaga tunnustatakse isikuid, kes on ülikooli hinnangul oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust.
Jüssi kandidatuuri ülesseadjad rõhutasid tema rolli looduse populariseerijana ning tema otsesest ja kaudset mõjule Eesti looduse tundmisele ja tutvustamisele. Jüssi teenete kirjeldamisel ollakse veendunud, et Fred Jüssi nimi on aastakümnete jooksul muutunud Eestis looduseuurija ja -tutvustaja sünonüümiks. Tegemist on Eesti ühe tuntuima inimesega selles valdkonnas ning samalaadse märgilise tähendusega loodusmõtte kandjaid Eestis ei ole.
Fred Jüssi ütles rahvusmõtte tähenduse üle mõtiskledes, et on olemas mõisted nagu «puhtus» või «ehedus».
«Millest muust ma ikka olen rääkinud, kui puhtusest. Ning minu jaoks on kõige olulisem, et kõike seda, mida ma teen, teeksin ma puhaste kätega,» ütles Jüssi.
Pidulikul aktusel uute doktorite nimel kõnelenud botaanika ja mükoloogia alal filosoofiadoktori kraadi kaitsnud Liis Kasari märkis oma tervituskõnes, et noorte teadlaste jaoks ei ole praegusel ajal enam esmatähtis mitte see, et maailma muuta, vaid hoopis see, et maailma päästa. Fred Jüssi nentis, et tema arvates on ennekõike tarvis inimesel endal muutuda.
«Maailma sa ei saa muuta. Inimesel endal peab tekkima tugev soov muutuda, siis saab ka midagi muuta,» tõdes Jüssi.
Fred Jüssi on sündinud 29. jaanuaril 1935 Aruba saarel. Ta lõpetas 1958 Tartu ülikooli bioloogina, zooloogia erialal. 1958–1960 töötas Hiiumaal Emmastes õpetajana, 1960–1962 ENSV TA eksperimentaalbioloogia instituudis ning 1962–1975 metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumis, peamiselt looduskaitseinspektorina. 1976–1983 oli ta Eesti Raadio kaastööline, lindistas lindude, konnade jt loomade hääli. Just raadio saatesarja «Looduse aabits» (1979–1986) autorina on ta mõjutanud tohutut hulka kuulajaid, neid saateid lindistati tihtipeale raadiost ja kasutati ka õppetöös. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.
Fred Jüssi on olnud mitme põlvkonna jaoks Eesti tuntuim loodusfotograaf ja looduse populariseerija. Tema sulest on ilmunud rohkesti loodust tutvustavaid pildi- ja juturaamatuid, millest paljud on ilmunud tõlgetena ka teistes keeltes: «Kajakad kutsuvad» (1966), «Fotoaparaadiga loodusesse» (1965), «Rebasetund» (1977, 1981), «Jäälõhkuja» (1986, 2007), «Sügis» (1995), «Ajamustrid» (2003), «Maailma mõte» (2005), «Kivimustrid» (2015), «Rajamustrid» (2017) jpt ning loendamatu hulga kirjutisi ajakirjanduses. Ta on teinud raadio- ja telesaateid, avaldanud heliplaate lindude, konnade jm loodushäältega, olnud hinnatud esineja loodusõhtutel jne.
Fred Jüssi teeneid väljendavad ka talle omistatud tunnustused: ta on pälvinud 1984. aastal Eesti eluteaduse hoidja tiitli, 1989 Kumari preemia, 1997 Eesti Taassünni auhinna, 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning 2006 Riigivapi III klassi teenetemärgi. Jüssi on ka Eesti Looduskaitse Seltsi asutaja ja selle auliige.