Näituse tänava masuudireostuse eemaldamine neelab 60 000 eurot

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast puhastustöid aeti haisev masuudiauk Näituse 22b hoovis liiva täis. Et aga vihmaveega võib kütteõli hakata taas parkla asfaldile kerkima, tuleb mahamaetud reostusallikas likvideerida.
Pärast puhastustöid aeti haisev masuudiauk Näituse 22b hoovis liiva täis. Et aga vihmaveega võib kütteõli hakata taas parkla asfaldile kerkima, tuleb mahamaetud reostusallikas likvideerida. Foto: Kristjan Teedema

Ehkki vanad masuudimahutid endise piimakombinaadi territooriumil on paberite järgi likvideeritud juba aastakümneid tagasi, hakkas sel kevadel Näituse 22b kortermaja hoovis pinnasest immitsema kütteõli. 

Lähemal uurimisel selgus, et üks omaaegne masuudimahuti pole mitte likvideeritud, vaid lihtsalt pinnase alla maetud. Nüüd, mil mahuti ühest küljest purunes, kerkis tõde päevavalgele. Selge on ka see, et jääkreostuse koristamisel ei piisa korteriühistu rahast.

Avariitöödeks ja ohtlike jäätmete käitlemiseks eraldas linnavalitsus oma reservfondist 22 000 eurot. Maksumaksja raha otsustas raad kasutada seetõttu, et ühistu ei ole kuidagi seotud reostuse tekkimisega, rääkis Tartu keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer. Seda enam, et kortermaja ehitamise ajal ei teadnud masuudimahutist keegi.

Kui jäätmekäitleja oli eemaldanud kümneid kuupmeetreid kütteõlist saastunud vedelikku ja pinnast, sai selgeks, et tööde ulatus on arvatust suurem. 

Kaevetööde käigus tuli maapinnast välja 70-ruutmeetrise põhjaga betoonist kütteõlimahuti.

Reostunud ala plommiti hiljem liivaga ja AS Kobras koostas eelprojekti, et likvideeritud saaks reostusallikas.

Eelprojekti andmetel ilmnes reostus intensiivsete vihmasadude järel. 

Kaevetööde käigus tuli maapinnast välja 70-ruutmeetrise põhjaga betoonist kütteõlimahuti, mida on arvatavasti pärast kasutusaja lõppu luugi kaudu pinnasega täidetud. 

Tugevasti reostunud pinnast on mahuti sees kahe meetri sügavuselt, kokku hinnanguliselt 140 kuupmeetrit. Mahutit katab umbes 80 sentimeetri paksune kattekiht, mis ongi põhjus, miks keegi seni vana õlipaaki pole avastanud.

Kobras soovitab mahuti lahti kaevata, selle sisu tühjendada ja määrdunud seinad puhastada ning kinni panna mahutisse suubuvad torud. Ka kütusepaagi all olevat pinnast soovitatakse eelprojektis uurida ja veenduda, et see poleks reostunud. Kui see siiski on õlitoodetega saastunud, tuleb maa seest välja lõhkuda kogu betoonmahuti ja eemaldada pinnas ka selle alt.

Likvideerimistööde teist etappi tahab linn alustada kevadel ja on töövõtja leidmiseks kuulutanud välja hanke. Nõukogude ajast pärit reostuse eemaldamine on ainus võimalus, et seda kohta kortermajade vahel ei peaks tulevikus enam lahti kaevama.

Reostuse eemaldamiseks tegi linnavalitsus taotluse keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK), kes vastas taotlusele jaatavalt. 

Koos linnavalitsuse enda 10-protsendise osalusega moodustab toetus kokku 60 000 eurot ja selle eest loodetakse kõik vajalik tehtud saada. 

«Loodame, et saame häid pakkumisi,» avaldas Mauer väljakuulutatud riigihankest rääkides.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles