TÄNA AJALOOS ⟩ Asutati Interrinne (7)

Koosolekul oli kohal 178 inimest. Liikumise (vene keeles Интердвижение, Интернациональное движение трудящихся Эстонской ССР) juhtideks valiti Jevgeni Kogan, Pavel Panfilov, Juri Rudjak, Viktor Kiemets ja Mihhail Lõssenko.

Kevadel 1989 toimunud NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi valimistel osutus Eestist valituks kuus Interliikumisega seotud rahvasaadikut. 1988. aasta lõpul asutatud Töökollektiivide Ühendnõukogu ja 1989. aastal moodustatud Vabariiklik Streigikomitee olid Interliikumisega tihedasti seotud ning kuulusid nn. interblokki. Interliikumine tegutses põhiliselt suurtes üleliidulise alluvusega tööstusettevõtetes. Eestlaste hulgas ei õnnestunud Interliikumisel saavutada peaaegu mingit toetust. 15. mail 1990 kasvas Interliikumise miiting Tallinnas üle Toompea lossi ründamiseks, mis küll valitsuse poliitikas muutusi ei põhjustanud.

Toompea lossis asuva Eesti Vabariigi Valitsushoonesse vägivalda kasutanud Interliikumise ja nendega liitunud ründajatele vastukaaluks kutsus toonane Eesti Vabariigi peaminister Edgar Savisaar raadioringhäälingu kaudu Toompeale valitsushoone kaitsele Eesti elanikke kuulsaks saanud sõnadega: «Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse!»

Interliikumise tegevuse keelustas Eesti Vabariigi Valitsus 25. augustil 1991.

16. augusti sündmused Eestis:

1891 – Tallinnas «Lootuse» seltsis toimusid esimesed tõstevõistlused, mille võitis kohtukirjutaja Gustav Boesberg.

1924 – Abja raudteejaama lähedal tapeti kommunistide poolt Riigikogu liige Jaak Nanilson.

1925 – avati Tallinna Jalgpalli Klubi jalgpalliväljak, mis oli esimene spetsiaalne jalgpallistaadion Eestis.

1930 – Haapsalus algasid linna 650. aastapäeva tähistamise üritused.

1931 – pikamaaujuja Aleksander Laas alustas üle Soome lahe ujumist.

1938 – Eduard Voitra püstitas purilennuki kestuslennu rekordiks 2 tundi 20 minutit.

1940 – Eesti NSV haridusminister Johannes Semper moodustas raamatute keelamise komisjoni.

1940 – ilmus ajakirja Kehakultuur esimene number, peatoimetajaks oli Aleksander Antson.

1944 – sündis kitarrist ja helilooja Tõnis Kõrvits

1946 – moodustati Hiiu maakond.

1988 – Tallinnas vanas Poliitharidusmajas toimus Interliikumise asutamiskoosolek. Kohal oli 178 inimest. Liikumise juhtideks valiti Jevgeni Kogan, Pavel Panfilov, Juri Rudjak, Viktor Kiemets ja Mihhail Lõssenko.

Ja maailmas:

1865 – Dominikaani Vabariik saavutas sõltumatuse Hispaaniast.

1868 – Peruus Aricas märatses pärast maavärinat tekkinud tsunami, nõudes kokku arvatavasti 70 000 ohvrit.

1870 – Prantsuse-Preisi sõjas peeti Mars-la-Touri lahing, viimane suur ratsaväelahing Euroopas.

1896 – Kanadas Klondike'is avastati kulda. Sellest sai alguse suur kullapalavik.

1958 – sündis laulja Madonna

1977 – suri Elvis Presley