Putin tõotas USA raketikatsetusele vastata (1)
/nginx/o/2019/08/23/12492473t1h5eb2.jpg)
Venemaa president Vladimir Putin teatas täna, et andis sõjaväele korralduse panna valmis «sümmeetriline vastus» USA raketikatsetusele, kus lasti käiku nüüdseks lagunenud keskmaa tuumajõudude leppega INF keelatud rakett.
Putini sõnul käskis ta analüüsida ohutaset Venemaale, mille tekitasid USA sammud, ning rakendada kõikehõlmavad meetmed sümmeetrilise vastuse ettevalmistamiseks.
Ekspertide hinnangul tähendab USA raketikatsetus ja Venemaa soov sellele vastata, et võidurelvastumine on saanud avapaugu.
USA kaitseministeerium teatas 19. augustil, et päev varem katsetati maismaal baseeruvat keskmaa tiibraketti. Uudisteagentuuri AFP teate kohaselt oli tegemist tuumavõimekusega tiibraketiga Tomahawk.
Rakett lendas üle 500 kilomeetri ja tabas sihtmärki. Ministeerium lisas, et selle katsetuse käigus kogutud andmed ja õpitud õppetunnid aitavad kaitseministeeriumil arendada tulevasi keskmaa võimekusi.
Putin ütles relvakatsetuse järel toiminud valitsuskohtumisel, et raketikatsetus on tõestuseks varasematele kahtlustele, et Ameerika Ühendriigid kavatsevad toimetada INF-leppega keelatud relvi Euroopasse. Seejuures rõhutas Putin, et Venemaa on vastu relvade paigutamisele Poolasse ja Rumeeniasse.
«Nüüd, kui leppe rikkumine on selge, on mõttetu seda eitada,» sõnas Putin, kelle meelest on selge, et Ühendriigid kavatsevad paigutada varem keelatud relvi mitmele poole maailmas. «Küsimus on selles, kuidas me teame, millised relvad Poolasse ja Rumeeniasse paigutatakse?»
Teisipäeval vahetasid Venemaa ja Ühendriigid omavahel ÜRO kohtumise raames teravusi, sest mõlemad süüdistasid vastaspoolt uue võidurelvastumisega riskimises. Võidurelvastumise oht kerkis esile pärast seda, kui 2. augustil lahkus USA keskmaa tuumajõudude leppest.
1987. aastal Nõukogude Liidu ja USA vahel sõlmitud kahepoolne INF-lepe ehk keskmaa tuumajõudude lepe keelas maal baseeruvate 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiib- ja ballistiliste rakettide, samuti nende stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise, katsetamise ja paigutamise.
Lepe lagunes, sest nii USA kui Venemaa süüdistasid teineteist leppe rikkumises.
Washingtoni sõnul rikkus Venemaa lepet uut tüüpi raketi 9M729 väljatöötamisega. Sama seisukohta jagab ka NATO.
Venemaa sõnul rikkusid Ühendriigid lepet, kuna paigutasid Euroopasse raketitõrjesüsteeme ja neid samu süsteeme müüdi Jaapanile.
Venemaa asesuursaadik ÜRO juures Dmitri Poljanski ütles sel nädalal, et Ühendriigid on käitunud silmakirjalikult, sest ka nemad on teadlikult juba mõnd aega INF-lepet rikkunud. Suursaadiku sõnul tõestas leppe rikkumist USA pühapäevane raketikatsetus, mille raames testiti tuumavõimekusega raketti. Sellised oli INF-leppega keelatud.
Poljanski sõnul viitab Ühendriikide raketikatsetus, et riik on valmis võidurelvastumiseks.
Poljanski ametivend, USA suursaadik ÜRO juures Jonathan Cohen ütles aga, et Venemaa otsustas INF-lepet rikkuda juba rohkem kui kümme aastat tagasi, sest on välja töötanud mitmeid rakette, millel on võimekus tabada tähtsaid punkte Euroopas.
Ameerika Ühendriigid on korduvalt kinnitanud, et raketikatsetus ei ole märk võidurelvastumisest ega plaanidest arendada välja tuumavõimekusega rakette.
Cohen kinnitas veelkord, et Ühendriigid on huvitatud uue tuumaleppe sõlmimisest, aga selle üheks osapooleks peaks lisaks Venemaale olema kindlasti ka Hiina.
Hiina suursaadik ÜRO juures Zhang Jun kinnitas, et Pekingil pole huvi sellise leppega liituda, seda hoolimata asjaolust, et USA raketikatsetus muutis murelikuks ka Hiina.
«USA läbiviidud katsetus ja tulevikus tehtavad katsetused viivad ühel hetkel sõjalise kokkupõrkeni,» vahendas portaal Business Insider Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Geng Shuangi sõnu.
Ekspertide sõnul ongi Hiinal põhjust USA rakettide pärast rohkem muretseda kui Venemaal. Business Insider kirjutas, et Pentagon on väljendanud huvi paigutada uued ballistilised raketid Vaikse ookeani rannikule.
«Me tahame, et Hiina võimud ärkaksid igal hommikul mõttega, et täna pole hea päev norimaks Ameerika Ühendriikide või nende liitlastega tüli,» ütles relvastusekspert Tom Karako.