Järelhüüe: lahkus jooksulegend Rein Tölp

Laupäeval saadame manalateele tänavu juba kolmanda jooksutähe Eesti kergejõustiku möödanikust. Jääb mälestus uljast jooksutalendist. Jäävad meenutamisväärsed lood ja tulemused. Püsib ületamata veel üks poolesajandi vanune tähis järelkäijatele – Reinu Eesti meistrivõistluste 800 m rekord 1.48,8 1965. aastast.

Täna Rein Tölbi sportlaspõlve kirjeldades tulevad keelele aina superlatiivid: müstiline, furoorikas, sensatsiooniline…

Müstiline… Rein on meenutanud kehva tervist varases eas: 3–4-aastaselt põdes lastehalvatust, veidi hiljem avastati kopsus auk, siis tulid sarlakid… Koolis oli pikka aega võimlemisest kehva tervise tõttu vabastatud ja kehalise kasvatuse hinne oli kogu aeg ainult rahuldav.

Seda teades hämmastab, et 16-aastaselt Olav Karikose juhendamisel treeninguid alustanud Rein Tölp tuli aasta hiljem 800 m jooksus 2.00,2-ga Eesti noortemeistriks. Treener oli märganud nooruki eeldusi, sh organismi kõrget vastupanuvõimet kestvas hapnikuvõlas.

Furoorikas… 1961. aasta Eesti meistrivõistlustest oleme jäädvustanud Eesti kergejõustikuloos mitu furoorikat jooksuduelli. Üks neist sündis meeste 800 meetris. Oodati Mart Vildi kerget võitu. Tasavägise heitluse finišisirgel lõpetas võrdse tulemuse juures võitjana hoopis 19-aastane Rein Tölp, kes kärpis isiklikku rekordit koguni 4,5 sekundi võrra.

Järgmisel suvel, 1962. aasta NSV Liidu meistrivõistlustelt Moskvast naasis Rein rahvusliku kergejõustikuau päästjana, jätkates ainsana eestlaste medalivõitude traditsiooni.

1963. aasta rahvaste spartakiaadil, kus hakati selgitama Tokyo olümpiamängude kandidaate, tekitas Rein furoori juba üleliiduliselt. Ennast säästmata tagas ta tempomeistrina NSV Liidu kõigi aegade kiireima 800 m jooksu ning Eesti rekordiga 1.47,9 hõbemedali. 

Olümpiahooaega 1964 alustas Rein ülekaaluka võidu ja rekordiga 1.47,8 Znamenskite memoriaalil. USA–NSV Liidu maavõistlusel Los Angeleses tunnustati Tölpi favoriidina ka teispool ookeani. 

Kriitiliselt möödusid aga NSV Liidu meistrivõistlused, mis  pidid andma lõpliku vastuse olümpiakoondise koostamiseks. Favoriitide poolfinaalis jõudis aina enam imetlust pälvinud Tölp finišisirgele 3–4 meetrit enne teisi, langetas mõtlematult tempot ja… ületas lõpujoone finaali pääsuta. Krahh! 

Sensatsioonilises olukorras leiti sensatsiooniline lahendus. Treenerite nõukogu taotlusel lubati finaali jooksma ka poolfinaalide neljandad mehed. Nüüd polnud Tölbil vedajarollist pääsu. Ta tuli ka sellega toime ning finišeeris järjekordselt tšempioni ja EM-võistluste hõbeda Valeri Bulõševi järel oma rekordaega korrates teisena. 

Järgnes kuu aega treeningulaagreid Kiievis ja Habarovskis ning Tölp püstitas kurnavates kontrollstartides taas rekordi 1.47,7.

Olümpial jõudis Rein seatud eesmärke täites poolfinaali. Alustanud veel kord 300 m enne finišit talle omast pikka lõpuspurti, vedas meie soosik enda tuules mehiselt kuulsaid konkurente kuni jõu raugemiseni lõpusirgel.

Järgnenud kõrghooaegadest on Rein Tölp jätnud annaalidesse hulga säravaid saavutusi. Ka EM-il 1966 platseerus ta poolfinaalis viiendaks. NSV Liidu meistrvõistlustel võitis 1968 kulla, 1963 hõbeda ning 1962 ja 1965 pronksi. 11 aasta jooksul (1961 – 1971) oli disantsidel 400 – 1500 m ja 400 m tõkkejooksus 15-kordne Eesti meister ning 7 korral Eesti meister ka teatejooksudes. Parandas Eesti rekordeid individuaalselt 9 korda, 12 korral teatejooksudes.

Kergejõustikusõbrad jäävad mäletama Rein Tölpi uljana, ikka söakana, nagu pikki tulemuslikke või raugenud lõpuspurte alustades. Samamoodi sportlaspõlve järgses elus kümnetel juhikalduvustega töökohtadel.

Ärasaatmine toimub laupäeval, 21. aprillil kell 15:30 Pärnamäe krematooriumis.