Valgusreostuse tulemus: ööd kui sellist ei eksisteeri enam paljudes linnades

Ajavahemikus 2012-2016 kasvas tehisvalguse osakaal meie õuealadel iga aastaga rohkem kui kaks protsenti, vahendab BBC News. Arvestada tuleb sellega, et valgusreostus kahjustab tugevalt aga meie taimestikku, loomastikku ning inimeste heaolu.

Teadlaste meeskond kasutas oma uurimistöös NASA seadme, mis mõõtis öiste tehisvalgustite eredust, andmeid. Andmete analüüsimine näitas, et USAs ja Hispaanias ei ole olukord nende aastatega (2012-2016) oluliselt halvemaks läinud. Paljud Lõuna-Ameerika, Aafrika ja Aasia riigid on hakanud särama aga veel eredamalt kui enne. Väga vähestes riikides oli näha olukorra paranemist, näiteks Jeemenis ja Süürias  – selle saab kirjutada aga sõja arvele.

Kõrgelt õhust tehtud piltidelt näevad valgustatud linnad küll ilusad välja, kuid teadlaste sõnul tuleb inimestel mõista seda, et see kahjustab meie keskkonda.

Uuringu autorite ootuseks oli see, et jõukamates riikides on eredate tehisvalgustite osakaal vähenenud seoses LED-valgustitele üleminekuga. Uuringutulemused aga näitasid, et olukord on jäänud samaks või läinud hoopis halvemaks. Kuna NASA satelliidi sensor ei näe nii-öelda sinist LED-valgust ega saa seda ka mõõta, on valgusreostus meie maakeral  veel tegelikult palju suurem.

Suurbritannia Exeteri ülikooli professori Kevin Gastoni sõnul loomulikku tähistaevast Euroopa suuremates riikides enam naljalt ei näe. Kui tavaliselt nõuab keskkonna kaitsmine suuri rahasummasid, siis antud momendil on Gastoni sõnul asi vastupidine – ehk me ei peaks valgust lihtsalt üleliigselt kasutama.

Uuringu juhtivautori Christopher Kyba sõnul tagaks tehisvalgustite vähendamine ja nende ereduse vähendamine ka suure energiasäästu. «Kahjuks näitavad meie uuringuandmed aga seda, et riigid on teel hoopis vastupidises suunas,» lisas Kyba.

Teadusuuring ilmus ajakirjas Science Advances.