Ministeerium: riske saab hajutada ainult põllumees ise

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Potentsiaalne viljakuivati tulekahju
Potentsiaalne viljakuivati tulekahju Foto: Peeter Kümmel / Sakala / Scanpix

Maaeluminister Tarmo Tamm kohtus teisipäeval ministeeriumis teraviljasektori esindajatega. Ümarlauavestlusel anti ülevaade teraviljasektori majandustulemustest, arengukavast ning räägiti riskijuhtimise olulisusest.

«Arvestades, et see aasta oli saagikoristuse jaoks keeruline, on oluline riske maandada ja praegu otsime selleks võimalusi. Põllumeestel on tulevikus oluline tegeleda riskijuhtimisega, mis aitaks leevendada ilmastikust sõltuvaid riske ja tagasilööke turgudel,» ütles maaeluminister Tarmo Tamm. «Ministeerium saab aidata kujundada riskijuhtimist soodustava keskkonna loomist, riske aitavad osaliselt maandada suurenevad otsetoetused ning tänavu valitsuse poolt taastatud põllumeestele makstavad üleminekutoetused, aga riskide hajutamise põhivastutus langeb suuresti põllumajandusettevõtjatele endile,» lisas minister.

Toetustel on keerulisel ajal oluline roll

Maaeluministeeriumi esindaja tegi kohtumisel ülevaate 2016. aasta teravilja- ja rapsitootjate majandustulemustest. Majandustulemuste põhjal võib järeldada, et 2016. aasta oli kogu põllumajandussektorile keeruline. Toodangu väärtus vähenes võrreldes 2015. aastaga umbes 20 protsenti, sealhulgas taimekasvatuse toodangu väärtus vähenes 32 protsenti.

Kuna toodangu müügist saadav tulu vähenes oluliselt, on toetustel sektori sissetulekutes oluline roll aitamaks majanduslikult keerulisel aastal kogukulusid katta. Taimekasvatuse keskmisel ettevõttel (FADN – põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi andmetel) tuli 2016. aastal ligikaudu viiendik kogukuludest katta toetuste arvelt.

Ülevaade eesmärkide täitmisest

Ümarlaua päevakorras oli ka Maaeluministeeriumi esindaja ettekanne Eesti teraviljasektori arengukava 2014‒2020 eesmärkide täitmise seisust. Samuti tehti ülevaade Eesti maaelu arengukava 2014‒2020 raames suurprojekti toetamise võimalustest, mis on suunatud ühistegevuse vormis töötlemise investeeringutele ning põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava väljatöötamisele.

Statistikaameti esindaja tegi ettekande põllumajandusstatistika andmete kogumisest ja avaldamisest ning teraviljasektori organisatsioonid tutvustasid oma 2018. aasta olulisemaid tegevusi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles