Kaitseminister Jüri Luik sõnas Postimehe otsestuudios, et Euroopa Liit soovib väiksemates operatsioonides kaitsekoostööd parandada, kuna USA ei saa ega taha igal pool aktiivselt osaleda. Lisaks rõhutas minister Eesti mitmekülgset valmisolekut küberrünnakuks, mille saabumises pole erilist põhjust kahelda.
PÄEVAINTERVJUU Kaitseminister Luik: mul pole kahtlust, et suur küberrünnak võib tulla - pigem ta tuleb (8)
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
23. november 2017, 14:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
23 Euroopa Liidu liikmesriiki esitasid novembri alguses Euroopa Komisjonile tahteavalduse kaitsekoostöö suurendamiseks. Kaitseministri sõnul sümboliseerib liikmesriikide algatatud alaline struktureeritud kaitsekoostöö (PESCO) uut ajastut Euroopa Liidu kaitsepoliitikas ja tugevdab Euroopa julgeolekut.
«NATO ja Euroopa Liit ei saa kunagi teineteist dubleerima,» sõnas Luik, «NATO on ikkagi sõjaline organisatsioon, mis keskendub kollektiivkaitsele ja suurtele sõjalistele operatsioonidele nagu Afganistan või Liibüa.»
«Euroopa Liidu kui eelkõige poliitilise ja majandusliku organisatsiooni jaoks on kaitse ainult üks tööriist. See ei saa kunagi olema kaitseorganisatsioon. Samas on üha rohkem operatsioone, kus Ameerika Ühendriigid ei taha aktiivselt osaleda – vahel on nad toetavas rollis – ja Euroopa Liidul ei jää siin teist valikut.»
Luik tõi välja üksuste paremat opereerimist, mis on täna raskesti kasutatavad eelkõige ulatusliku bürokraatia tõttu.
«Euroopa Liidu lahinggruppe, mis on spetsiaalselt loodud, pole kordagi kümne aasta jooksul kasutatud,» lisas ta ning tõi välja, et näiteks side on valdkond, mida tuleb kindlasti mõlemal tasandil edasi arendada. Seda on liikmesriikidel kõige tõhusam teha koos.
«Ukraina sündmused andsid viimase häirekella ka neile, kes polnud Gruusia puhul veel aru saanud, mis tegelikult toimub. Olukord, kus ühe riigi tankid sõidavad üle suveräänse piiri, oli miski, mida keegi pärast külma sõja lõppu ei arvanud juhtuvat.»
Euroopas Venemaa suhtes üksmeel
«Väga paljudele inimestele Euroopa riikides oli see täielik šokk. Kui ma täna räägin kolleegidega alates Põhjast kuni Lõuna-Euroopani, on hinnang Venemaa tegudele praktiliselt täiesti identne,» väitis minister. Erinev suhtumine Venemaasse on tema sõnul täna täielikult kadunud.
«See teeb murelikuks, kuid teisest küljest ka rõõmsamaks,» lisas Luik, «Eestis oleme veendunud, et Venemaad peatab sõjalises tegevuses eelkõige lääneriikide ühtsus – nii majanduslik, poliitiline kui ka sanktsioonide osas.»
Samuti kinnitas kaitseminister, et siinsed briti ja prantsuse üksused pole siin sõjapidamiseks, vaid sõja vältimiseks: «Nii nagu NATO vältis sõda külma sõja ajal, mille lõpuks ei lastud ühtegi lasku. Nii peab ta seda ka täna tegema.»
Luik ei nõustu, et siinsed NATO väed Venemaad provotseeriksid, pigem just distsiplineerivad. «Nõrkus on see, mis provotseerib. Ka Ukrainat rünnati ajal, mil seal oli segadus valitsemisega.»
Väljakutsed küberkaitses
«Erinevalt konventsionaalsest konfliktist, mida saab poliitiliste pingete või armeede kogunemise põhjal ette ennustada, võib küberrünnak alata hetkega. Võib alata kohe praegu, kui me siin istume,» näitlikustas minister.
«Pole hoiatusaega ja võimalusi küberrünnakuks on tohutult palju,» jätkas ta, «seda on päris raske tajuda nii ekspertidel kui ka poliitikutel. See on ülimalt keeruline.»
Septembris Tallinnas toimunud kaitseministrite küberõppus viis Luige sõnul edasi teadmise, kuidas sellistes olukordades poliitilisi otsuseid ja reageerimist korraldada.
Eesti on tema sõnul küberrünnakute eest täna hästi kaitstud: «Põhjus on väga lihtne – erinevalt väga paljudest teistest riikidest hakkasime oma küberkaitset üles ehitama aastal 2007, siis kui pronksiöö ajal meie vastu toimus küberrünnak. Tänased rünnakud on muidugi palju peenemad.»
Küberrünnak pigem tuleb, kui mitte
Praeguseni on kardetud eelkõige tsiviilküberruumi pärast.
«See puudutab näiteks elektrijaamade õhku laskmist kübervahenditega. See kõik on tänapäeval võimalik, sest jaamad on automatiseeritud. Teoreetiliselt on sinna võimalik sisse tungida, kuid loomulikult on terve rida kaitsemeetmeid, mis selle välistavad,» kirjeldas minister.
Tsiviilühiskonnas rünnatava infrastruktuurina tõi Luik näiteks ka valimised: «Seda tuuakse välja nii Kataloonia kui Brexiti hääletuste puhul, et neid võidi küberrelvaga rünnata.»
Ka sõjaline juhtimine käib tänapäeval arvutites, arenevad ka relvasüsteemid. «Kui tegu on väliselt lennuki või soomusmasinaga, siis tegelikult on see arvuti, mille ümber on ehitatud soomuskest. Kõik see on avatud rünnakutele, kuigi me räägime muidugi väga kõrgest tasemest.»
«Mul ei ole mingit kahtlust, et suur rünnak võib ka tulla. Pigem ta tuleb, kui et ei tule.»