Krista Nõmm: Kas suurlinna tuled kutsuvad?

Krista Nõmm
, linnakodanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krista Nõmm.
Krista Nõmm. Foto: PP

Pea 40 aastat tagasi on Karl Ristikivi kirja pannud järgmised read: “Vanal ajal põgenesid inimesed metsaüksindusse või mägedesse, kõrbetesse või tühjale saarele. Võib tunduda veider, et ma sellesama eesmärgiga põgenen elust kihavasse suurlinna.”

Kas praegu, novembris 2017, põgeneks Ristikivi Pärnusse, mis oma pindalalt (858,07 km²) kannab igati suurlinlikku pompöössust? Kas suurus tagab edu rahvastiku püsimajäämises? Praeguse seisuga elab meie linnas 51 655 hinge. Kas inimesed tunnevad end uuel haldusterritooriumil küllalt turvaliselt, et loobuda mõttest müüa oma kodu ja kolida parematele marjamaadele? Kas iga inimene Tuurastes või Rammukal tunneb, et maakonnakeskuses Pärnus suudetakse mõelda temagi igapäevaprobleemidele, olgu see tee lumest lahtiajamine või lähima toidupoeni jõudmine?

Eestlane on kodulemb ja tulenevalt ajalookeerisest peab oluliseks oma kodu omamist ja teadmist kodu ostes, et üldplaneering on tema tagala. Tagala, mis annab kindluse, et naabriks ei tule pagulaskeskust või jäätmekäitlusjaama. Praegu seda ei ole: Pärnu üldplaneering on aastast 2001. See on moraalselt ja majanduslikult vananenud ja auklikuks lastud eri detailplaneeringute kehtestamisega, mis on baasdokumenti selgelt nõrgestanud. Nüüd on uus olukord ja võimalus. Teha nüüdisaegne, olusid ja perspektiive arvestav dokument, mis jääb planeeringute menetlemisel piibliks. Uus üldplaneering ei saa seada fookusesse ainult Pärnu kesklinna, vaid tähtis on leida eesmärgid eri linnapiirkondadele ja käsitleda kogu Suur-Pärnu arengueesmärke.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles