Prokurör taotles tunnistajale tingimisi vangistust

Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna vanemprokurör Sirje Merilo taotles kohtult mõista Danil Hamidžanov süüdi tunnistaja kohustuste täitmisest keeldumises ja karistada teda tingimisi kahekuulise vangistusega koos kaheaastase katseajaga.

Riiklikul süüdistajal ajas kopsu üle maksa asjaolu, et Hamidžanov vastas esitatud küsimustele enam kui kahekümnel korral “ei mäleta”. Seda hoolimata asjaolust, et kohtuistungil võimaldati tal korduvalt tutvuda kohtueelsel menetlusel antud ütlustega. Samuti oli kohus enne ütluste andmist Hamidžanovit hoiatanud, et ütluste andmisest alusetu keeldumise või valeütluste andmise eest võidakse ta võtta kriminaalvastutusele.

Prokuröri hinnangul keeldus Danil Hamidžanov pahatahtlikkusest kohtuistungil ütlusi andmast. Maakohus leidis, et keeruline, kui mitte võimatu, on tõendada, et inimene valetab, kui väidab, et ta mõnesid asjaolusid ei mäleta. Ja kui eeluurimisel antud ütluste meenutamise eesmärgiks on sundida tunnistajat kordama varem öeldut, siis kaotaksid võistlev kohtumenetlus ja selle käigus tehtav ristküsitlus oma mõtte.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alkoholi pruukimine erakorraline sündmus, mida isik peaks kindlasti mäletama.

Maakohtu hinnangul nägi riiklik süüdistaja Hamidžanovi tegevuses kahte süütegu: valeütluste andmist ja ütluste andmisest keeldumist. Selline sisult kahte vastandlikku süüteokoosseisu hõlmav süüdistus on ebaselge ja välistab süüdimõistva kohtuotsuse.

Maakohtu hinnangul ei saa Danil Hamidžanovi tegevust hinnata ütluste andmisest keeldumisena, sest eelmise aasta jaanuaris peetud istungil kohus ristküsitlust ei katkestanud, Hamidžanov ei teinud avaldust ütluste andmisest keeldumise kohta, tema ütlused kanti istungi protokolli. Kohtu hinnangul rakenduks vastutus ütluste andmisest keeldumise eest juhul, kui keeldutakse vastamast olulistele küsimustele. Küsimusele, kas Paavo oli avarii toimumise ajal autoroolis või mitte, Hamidžanov vastata ei teadnud ega saanudki teada. Küsimust koos Paavoga alkoholi pruukimise kohta ei saa kohtu hinnangul pidada oluliseks, sest Paavo joove oli usaldusväärselt tõendatud kohtuekspertiisi uuringuaktiga.

Kohus leidis, et kui süüdistatav ongi asja lahendamise seisukohalt ebaolulistele küsimustele vastamisest keeldunud, oleks tema kriminaalvastutusele võtmine ebaproportsionaalne.

Vanemprokurör Sirje Merilo väitis, et prokurör reeglina ei küsi tunnistajatelt ebaolulisi küsimusi, ja kui ta seda teebki, siis juhivad kohus ja kaitsja sellele tähelepanu.

Samuti võis kohus prokuröri väitel süüdistuse ümber kvalifitseerida.

Hamidžanovi kaitsja Margus Kurm väitis, et juba loogiliselt ei saa rääkimine olla samal ajal mitterääkimine ega küsimustele vastamine samal ajal mittevastamine. Kui inimene midagi väidab, siis see võib kaitsja sõnul olla tõene või väär, kuid see ei saa olla väite puudumine. Ehk teisisõnu, kui inimene väidab, et ei mäleta, siis seda võib uskuda või mitte uskuda, kuid ei saa öelda, et pole midagi öeldud. Seega, kui prokuratuuri hinnangul ei vasta tunnistaja jutt tõele, siis võib ta inimest süüdistada valeütluste andmises, mitte ütluste andmisest keeldumises.

Kaitsja nõustus, et kohus võib süüdistuse ümber kvalifitseerida, kuid see on piiratud süüdistatava kaitseõigusega.

Ringkonnakohus leidis, et prokuröril tulnuks esitada tõendeid, et Danil Hamidžanovi ütlused mittemäletamise kohta on valed. Näiteks tõi ringkonnakohus elektroonilise kirjavahetuse ja tunnistaja ütlused, millest nähtuks, et Hamidžanov tegelikkuses mäletas asjaolusid, mille kohta prokurör talle küsimusi esitas, kuid otsustas kohtuistungil väita, et ei mäleta.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alkoholi pruukimine erakorraline sündmus, mida isik peaks kindlasti mäletama. Liiati poolteist aastat hiljem.

Ringkonnakohus leidis samuti, et Hamidžanovit ei saa vastutusele võtta.

Vanemprokurör Sirje Merilo esitas otsuse peale apellatsiooni riigikohtule. Kolmanda astme kohus seda aga menetlusse ei võtnud.