Viljandi tänavavalgustust ootab tuleval aastal põhjalik areng

Viljandi linnale kuuluv aktsiaselts Viljandi Veevärk kavatseb välja vahetada 532 tänavavalgustuspunkti, millest suur osa asub peatänavate ääres. KIK toetab projekti rohkem kui poole summa ehk 585 000 euroga ning Veevärk ise panustab 478 000 eurot. Kaasaegse valgustuse saavad Tartu tänav Kösti ristmikust kuni linna piirini, Uus tänav, Riia maantee terves ulatuses, osa Pärnu maanteest ja Tallinna tänavast, Uueveski ja Põltsamaa tee alates Ilmarise tänavast, Paala tee ning Kagu ja Lääne tänav. Lisaks mitu enim uuendamist vajavat lõiku kõrvaltänavatel. 

Viljandi Veevärgi juhataja Toomas Porro sõnul on eesmärk uuendada just linna tuiksooni. «Peatänavad on need, mis paljuski linna mulje määravad ja praegu ei ole nad heas korras. Näiteks Riia maantee valgustus on eriti kaua uuendamist oodanud,» selgitas Porro.

Töid on plaanitud juba 2014. aastast, kui hakati ette valmistama rahataotlust KIKile. «2016. aastal saime kätte otsuse, et meie projekt on olnud edukas ja täna käib juba tänavavalgustuse projekteerimine,» rääkis Veevärgi juht. 

Ehitusega hakatakse pihta 2018. aasta kevadel niipea, kui ilm kaevata lubab. Peatänavatel on tööd planeeritud suvekuudele, kui liikluskoormus on väiksem ja mõju inimeste igapäevatoimetustele väiksem. Valgustite vahetusega peaks ehitaja kõigi eelduste kohaselt ühele poole saama 2018. aasta lõpuks.

Põhiliselt on uued lambid tänapäevased ja energiasäästlikud soojad LED-valgustid, mida võib Viljandis näha juba mitmes kohas, näiteks Tartu tänava Lossi ja Tallinna tänava vahelisel lõigul. «Ülekäiguradadele on kavandatud külmad ja eredad valgustid, mis aitavad autojuhil jalakäijat märgata juba enne, kui ta ülekäigurajale astub. Sarnast lahendust võib näha uuel Korneri ristmikul,» selgitas Porro. 

Viljandi tänavavalgustus pärineb Veevärgi juhi sõnul erinevatest aegadest, kuid kõige vanemad võivad olla isegi kuni 50 aasta vanused. Kokku on linnas ligemale 3120 valgustuspunkti, millest tänaseks on kaasaegse lahenduse saanud 1000 ja tuleval aastal vahetatakse välja 532. «LED-valgusteid on meil linnas juba sadakond. Ülejäänud on uued naatriumvalgustid. Tavainimesel on LED-il ja tavalisel valgustil suhteliselt lihtne vahet teha – LED-lamp on lapik ja õhuke, vana tüüpi valgusti on paksu lambiga,» rääkis Porro.

Linnale tähendab uute valgustite paigaldamine ka märgatavat elektriarvete kokkuhoidu. Toomas Porro kinnitusel on viimase viie aasta jooksul uued valgustid andnud ligi 30 protsenti kokkuhoidu ja käesoleval aastal peaks energiasääst uute valgustite toel veelgi suurenema. Lisaks peaks LED-lamp vastu pidama oluliselt kauem, kui tänased valgustid.

Projekti raames viiakse mitmed õhuliinid maa alla, mis peaks vähendama rikete hulka ning uuendatakse ka tänavavalgustuse automaatikat. Seeläbi hakkab Veevärk saama paremat ülevaadet sellest, kus mõni tänavalatern on läbi põlenud. Lisaks võimaldab uus süsteem täpsemini seadistada valgustuse süttimisaega.

Seda, et tänavavalgustuse väljavahetamise töö kunagi otsa saaks, Porro ei usu. «Tehnosüsteeme ei ole mõistlik välja vahetada ühekorraga. Kui vahetaksime korraga kogu tänavavalgustuse välja, siis oleksime paarikümne aasta pärast olukorras, kus peame jälle kõike korraga remontima. Kui vahetada järk-järgult, jaguneb ka hooldus ja järgmine vahetus aastate peale ära,» selgitas Porro.

Aktsiaseltsi Viljandi Veevärk tellimusel teostab ehitus- ja projekteerimistöid aktsiaselts Empower ning lepingu maksumus on 723 127 eurot, millele lisandub käibemaks. Eraldi lisandub valgustite maksumus.

Töid kaasfinantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus Euroopa Ühtekuuluvusfondi meetme «Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine» kaudu.

Kommentaar

KALVI MÄRTIN,

abilinnapea

See, et linna tänavavalgustus nii suures mahus paremaks saab on suur asi. Eelkõige on see võit meie kodanikele, sest tänavad saavad palju paremini valgustatud ja välja vahetatakse ka päevinäinud valgustusposte. Paraneb ka liiklusohutus.

Teine positiivne külg on elektrikulu vähenemine, mis on linnaeelarve peale mõeldes oluline võit. Kokkuhoiu arvelt on meil võimalik planeerida järgmisi linnakeskkonda arendavaid tegevusi.

Artikli autor on Johan-Kristjan Konovalov, linna avalike suhete spetsialist.