Paide ühelt peatänavalt, Pärnu tänavalt freesiti juba osaliselt uus asfalt üles. Paide linnavalitsuse planeeringu- ja ehitusnõunik Reino Lõhmus selgitas, et kesklinna servas oli koht, kuhu tugevamate vihmasadude tagajärjel kippus kogunema hulk vett. «Kui uus asfalt maha sai, siis tõstsime mõnevõrra mahasõitude kohal asfaldikihi paksust ja tekkiski olukord, kus tee peal oli hulk vett, millel polnud kuhugi valguda. Tee ääres olid äärekivid ning nende taha vesi koguneski,» täpsustas ta.
Uue katte saanud Paide peatänavalt võeti juba asfalti üles (3)
Lõhmus lisas, et Pärnu tänava sademeveesüsteem on valdavas osas kraavistikuga, mis tähendab, et teede ääres ei tohiks äärekivisid olla. Seal lõigus aga on.
Parima lahendusena leidsid spetsialistid, et vee ärajuhtimiseks tuleks tee kõrvale haljasalale rajada imbala koos sademevee kogumiskastidega. Selleks tuligi mõnekümne meetri ulatuses uut asfalti üles võtta. Restkaev juhib vee teelt ära ja suunab kogumiskasti, kus see maapinda imbub.
Lõhmus märkis veel, et tekkis küll kaks põikvuuki, kuid uus asfaldikiht pandi teele nii laialt, et kaetud oli kogu sõidurida ning pikivuuk viidi tee telgjoone juurde, kus liikluskoormust ei ole. «Selle eesmärk oli vältida uue kattega tee lappimist, nagu varem tehti,» lausus ta. «Kui oleksime tee lahti kaevanud ja uuesti asfaldiga lappinud vaid kaevu ümbruses, oleks see paranduskoht hakanud sõidujäljes kiiresti lagunema.»
Reino Lõhmus oli seda meelt, et Pärnu tänava taastusremondi käigus oleks võinud iseenesest ette näha, et vee ärajuhtimisega võivad probleemid tekkida, ning ajastada tööd nii, et enne uue asfaldi panekut oleks kõik tehtud. See on siiski tagantjärele tarkus. «Selline imbala on vee ärajuhtimiseks parim lahendus ja et saime uue tee pealt vee ära juhitud, ongi kõige olulisem,» lisas ta.