Emast lahutamine Petseri jaamas sööbis Ronaldi mällu

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
”Elu on elamist väärt,” leiab 17 aastat Siberis olnud Ronald Rüütel.
”Elu on elamist väärt,” leiab 17 aastat Siberis olnud Ronald Rüütel. Foto: Urmas Luik

Nägusas Rootsi punases puumajas Pärnjõe külas ulatab tugeva terekäe mees, kelle elulugu vääriks seiklusfilmiks vormimist tõdemusega, et tema on üks neist, kes 14. juunil 1941 küüditati ja kes põgenes Siberist ning saadeti 1949 uuesti asumisele. Tema elulooraamat “Alarma. Minu elu Siberis” on ilmunud eesti, soome ja jaapani keeles. Raamatu autor Ronald Rüütel oli külmal maal 17 aastat, sinna jõudis ta 16aastase vanemateta noorukina, naasis kolmelapselise pere isana.

Autori abikaasa Evi Rüütel oli juuniküüditamise ajal 11aastane ja saadeti asumisele ema-isa ja kolme õe-vennaga, sest neil oli Suure-Jaani vallas punavõimu mõistes kulaklik, üle 100 hektari maaga talu.

“Meid saadeti Tomski oblastisse. Isa suri juba 1944, ta jäi näljast nõrgaks, ema jäi haigeks ja suri 1950. Meie, lapsed, käisime tööl ja kuidagi elasime edasi. Minu noorem vend läks seal kooli, viisin ta esimesse klassi,” jutustab hõbedapäine naine eesti rahvale unustamatust tragöödiast, mis korraldati ohvitseride, intelligentsi ja talupidajate kallal nädalapäevad enne suurriikide vahel sõja puhkemist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles