Ka ringkonnakohus ei mõistnud meest mõrvas süüdi

Tartu maakohus mõistis tänavu maikuus 47-aastase Vladimir Šohhini mõrvasüüdistuses õigeks, mõistes ta siiski süüdi kolmes kehalise väärkohtlemise episoodis ja määrates viie kuu pikkuse vangistuse. Koos talle varasema otsusega mõistetud ärakandmata karistusega kujunes karistusaja pikkuseks üks aasta ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsuse kohaselt pidi süüdistatav menetluskuludena tasuma 1281 eurot.

Maakohus mõistis pärast dokumentaalsete tõendite, ekspertiisiakti, tunnistajate ja süüdistatava ütluste hindamist Šohhin talle esitatud mõrvasüüdistuses õigeks. Talle süüdistuses etteheidetava teo toimepanemise aeg ei ühti kohtule esitatud tõenditega kannatanule vigastuste tekitamise ja tema surma ajaga. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et just tema tekitas kannatanule süüdistusaktis kirjeldatud ohtrad, surma tinginud  vigastused. Kriminaalmenetluse seadustiku järgi tuleb aga kriminaalmenetluses kõik kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks.

Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar palus maakohtu otsus tühistada Šohhini süüdimõistmises kehalises väärkohtlemises ja ta selles süüdistuses õigeks mõista. Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin palus maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus mõistis Šohhini õigeks mõrvas ja ühes kehalise väärkohtlemise episoodis. Prokurör taotles Šohhinile liitkaristuseks 12-aastase vangistuse mõistmist. Koos talle varasema otsusega mõistetud kandmata karistusega taotles prokurör Šohhinile kokku 12 aastat ja kaheksa kuu pikkust vangistust karistusaja algusega eelmise aasta 6. juunist.

Kolmest kohtunikust koosnev ringkonnakohtu kolleegium leidis, et vajalik ja küllaldane usaldusväärne tõendusteave Šohhini süü tuvastamiseks mõrvas puudub. „Kriminaalasjas leiti juba maakohtus kaitseväitena, et asjas esineb selliseid kõrvaldamata kahtlusi, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kui tihtipeale osutub see trafaretseks üldsõnaliseks kaitsetaktikaks, siis ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas on sellel tõepoolest kaalu ja selleni ongi maakohus õigustatult jõudnud. Riikliku süüdistuse positsioon ja tõendites sisalduv teave ning apellatsioon jätab hulgaliselt kahtlusi, mis ei võimalda Šohhinit mõrvas süüdi tunnistada,« seisab ringkonnakohtu otsuses.

Ringkonnakohus tõdes nagu maakohuski, et olukorras, kus süüdistatav kriminaalmenetluse algfaasist alates eitab tapmise toimepanemist, on tõendikogum sedavõrd vastuoluline, et ei veena kohut Šohhini süü olemasolus.

«Need üldistavad faktid, mida prokurör nimetab apellatsioonis, tõstatavad küll mõningaid kahtlusi Šohhini võimalikust kannatanu elukohas viibimisest uuritaval ajaperioodil, kuid lõpptulemusena süüdistatava süüdi tunnistamiseks eluvastases süüteos sellest ei piisa. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist olukorraga, kus otsesed tõendid puuduvad,» ütles ringkonnakohus.

Ringkonnakohus märkis kriminaalmenetluse kvaliteeti hinnates asjaolu, et läbiotsimine süüdistatava üürikorteris teostati alles 14. juunil 2016 ehk umbes kaks ja pool kuud pärast kuriteosündmust. Võimalike kuriteojälgede esemeid sealt ei leitud. Leitud ei ole kannatanul esinenud purustava iseloomuga vigastuste tekitamise vahendit.

Ringkonnakohus tõdes, et kannatanu surma saabumise täpsem aeg ja koht sisaldavad ka teise kohtuastme menetluse lõpuks küsitavusi, mida pole veenvalt lahendatud. Ringkonnakohus jagas maakohtu ja kaitsja seisukohta, et kannatanu tapmine on toime pandud küllalt äärmusliku ja jõulise vägivallaga ning tekib paratamatu küsimus, kellel ja mis motiivil ning asjaoludel oli vaja temalt sellisel moel elu võtta. Ka ringkonnakohus ei välistanud maakohtu seisukohta, et kannatanule tekitati surmavaid vigastusi mitme isiku poolt ja väljaspool korterit ning võimatu pole kannatanu hilisem toimetamine korterisse.

Ringkonnakohus nõustus küll prokuröri väitega, et Šohhini varasem käitumine tõendab tema vägivaldset iseloomu. Küll aga ei saa süüdistatava üldist vägivaldust ringkonnakohtu arvates olemasoleva tõendusteabe puhul automaatselt rakendada tapmissüüdistuse sisustamiseks. Samuti nõustus ringkonnakohus maakohtu seisukohaga kehalise väärkohtlemise episoodides.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri esitatud süüdistuse järgi peksis varem korduvalt kriminaalkorras karistatud Šohhin möödunud aasta ööl vastu 29. märtsi Valga linnas E. Enno tänaval asuvas korteris korteriomanikku rusikate, jalgade ja metallesemega. Peksmisega tekitas ta kannatanule kauakestvaid füüsilisi vaevusi ning eluohtlikke tervisekahjustusi, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Surnukeha leiti korterist mullu 2. aprillil kella 11.30 paiku. Lisaks süüdistab prokuratuur Šohhinit oma elukaaslase suhtes korduvalt toime pandud kehalises väärkohtlemises.

Otsus ei ole jõustunud ja on vaidlustatav riigikohtus 30 päeva jooksul.