Barjäärimurdjad tenniseväljakul

Kalle Voolaid
, spordiajaloolane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suzanne Lenglen.
Suzanne Lenglen. Foto: SCANPIX

Olid ajad, mil naisi tenniseväljakutele ega spordiplatsidele ei oodatud. Arvati, et palli tagaajamine teeb õrnema soo agressiivseks, egoistlikuks või koguni viljatuks. Tänapäevase naistetennise teerajaja on prantslanna Suzanne Lenglen, kes rabas publikut nii riietus- kui ka mängustiiliga.

Tennisemäng on maailmas kirgi kütnud juba aastasadu ja teeb seda edukalt ka praegu, selles võib veenduda igaüks, kes võtab uurida eri portaalides pakutavaid maailma populaarsemate spordialade pingeridu. Põhjusi, miks tennis on neis tabelites tipus, leidub arusaadavalt mitmesuguseid, kuid muu hulgas on kahtlemata abiks asjaolu, et seda mängu on ikka saatnud kõrgklassi spordi maine. On ju reketiga palli järele jooksnud lugematu hulk kroonitud päid – teiste seas on nimekate tennisemängijatena ajalukku läinud François I, Henry VIII, Louis X ja paljud teised mehed.

Jah, nimelt mehed. Aeg möödus, tennis arenes algsest siseruumiharrastusest vabaõhuspordiks, 1877. aastal sai ära peetud juba esimene Wimbledoni turniir, kuid see kõik püsis üldtunnustatult peamiselt meeste maailmana nagu tollane sport traditsiooniliselt ikka. Kuigi leidus erandeid, ei olnud naisterahvad tenniseväljakutele ega muudele spordiplatsidele sugugi avasüli oodatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles