Teisipäeva õhtul ametisse astunud uus Tartu linnavalitsus alustab tööd varasemast tunduvalt kõrgemate palkadega.
Tartu linnapeaks tagasi valitud Urmas Klaas sai ühtlasi 36-protsendise palgatõusu (5)
14. november 2017, 18:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Volikogu otsustas avaliku sektori tippjuhtide palkadele järele joosta ja tõsta linnapea töötasu enam kui kolmandiku võrra, abilinnapeade palgale lisandub üle veerandi senisest tasust.
Nii hakkab linnapea Urmas Klaas saama senise 3300 euro asemel 4500-eurost palka, abilinnapead 3135 euro asemel aga 4000 eurot. Kõigil linnavalitsuse liikmetel säilib ka 400-eurone autohüvitis. Tõusis ka volikogu fraktsioonide esimeeste tasu seniselt 200 eurolt 300-le.
«Kui hakkasime vaatama, kuidas väikesed vallad meist mühinal mööda lähevad, pani see mõtlema, et ei tohi omi alavääristada,» rääkis volikogu esimees Aadu Must ühest põhjusest, miks linnavalitsuse liikmete töötasu otsustati hüppeliselt tõsta.
Et tunduks õiglane
Lisaks vaadati palkasid erasektoris ja riigiasutustes. Näiteks on Tartu linnapeaga sama joone peal ministeeriumide osakonnajuhatajate töötasud.
Tartu abilinnapeana tööle asuv senine haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe teenis ministeeriumis 3800-eurost kuupalka.
Aadu Must sõnas, et palgatõusu aruteludel linnapea Urmas Klaas sõna ei võtnud. «Ta läks endale kohvi tooma,» märkis Must. «See ei ole välja kaubeldud palk, vaid proovisime ajutrustiga välja mõelda selle, mis tundub õiglane ja on õiglane.» Ka abilinnapeadega ei peetud tema sõnul palgaläbirääkimisi.
«Abilinnapeasid on tõenäolisest palgasummast informeeritud. Keegi ei kiljunud vaimustusest ja keegi ei trampinud jalgu ka,» rääkis Must vahetult enne volikogu istungit.
Must ise aga volikogu esimehe töö eest esialgu palka saama ei hakka, sest riigikogu liikmena jätkates ei ole tal seaduse järgi lubatud kahes ametis töötasu võtta.
Palgatõus ka teistele
«Meil on hea kuulda, et raha on,» sõnas Eesti ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson, kui kuulis Tartu Postimehelt linnapea palgatõusust. Ta lisas, et riigikogu liikmete ja omavalitsusjuhtide palgatõusu valguses kutsub ta ametiühinguid üles nõudma samasugust palgatõusu ka teistel elualadel.
Viimati sai Tartu abilinnapeadest kõrgeimat palka Margus Hanson, kelle töötasu oli enne 2008. aasta majanduslangust umbes 4400 eurot. Siis aga vähendati kõigi linnavalitsuse liikmete palkasid. Senine 3300-eurone meeripalk pärineb 2013. aastast, mil see määrati toonasele linnapeale Urmas Kruusele.
Reformierakonna, Keskerakonna ja valimisliidu Tartu Eest ühise kandidaadina esitatud Klaas, kes on linnapeaametit pidanud 2014. aastast, kogus volikogu salajasel hääletusel 32 poolthäält. 13 volikogu liiget hääletas vastu.
Klaas pidas volikogule kõne, kus tutvustas uue koalitsiooni peamisi eesmärke.
«Linnavalitsuse ja ka minu soov on kanda Tartu mõtet ja nägemist selliselt, et Tartu oleks maailma kõnetav ilmakodanik, et meie potentsiaal leiaks paremat rakendamist nii Eestis tervikuna kui ka Lõuna-Eesti arengumootorina. Aga selle kõige juures peab Tartu jääma hubaseks ja hea elukeskkonnaga turvaliseks kodulinnaks,» ütles Klaas.
Opositsioon küsitles linnapeakandidaati põhjalikult. Sotsiaaldemokraat Marju Lauristin tundis huvi, kuidas on plaanis meelitada Tartusse rohkem üliõpilasi olukorras, kus Tartu pole regiooni ainus ülikoolilinn. Klaas vastas, et valiku puhul on tähtis ülikooli headus.
Sotsiaaldemokraat Gea Kangilaski küsis, kuidas on kavas vähendada korruptsiooniohtu. Nimelt lahkus Klaasi eelmisest linnavalitsusest korruptsioonikahtlustuste tõttu tervelt kolm abilinnapead.
Klaas rääkis oma vastuses Kangilaskile sisekontrolli tõhustamisest ja paremast koostööst revisjonikomisjoniga, aga ka vajadusest huvide konflikte varem avastada. Peale selle ütles Klaas, et kaalumisel on sisekontrolli allutamine otse linnapeale. Seni on see allunud linnakantseleile.
Viis abilinnapead
Küsimused puudutasid ka kesklinna kultuurikeskust ja Arena Tartu kavandamist olukorras, kus haridusasutuste rahavajadus on suur.
Volikogu otsustas ka, et uue linnavalitsuse koosseisus on viis abilinnapead. Need on nüüdsest Reno Laidre, Raimond Tamm ja Tiia Teppan Reformierakonna ridadest ning Monica Rand ja Madis Lepajõe Keskerakonna eest.
Teppani vastutada on sotsiaalvaldkond, Tamm asub juhtima linnamajandust ja innovatsiooni, Laidre planeerimise ja ehituse valdkonda. Rand on rahanduse abilinnapea ning Lepajõe vastutab hariduse, kultuuri ja spordi eest.