Ümbrikupalga maksmine levib ka Tartumaal (2)

Jaan Olmaru
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid (paremal) ning teabeosakonna juhataja Janek Leis rääkisid möödunud reedel Tartumaa ettevõtjatele, milline on olukord Tartumaal ning millele kavatseb amet lähiaastatel keskenduda.
Maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid (paremal) ning teabeosakonna juhataja Janek Leis rääkisid möödunud reedel Tartumaa ettevõtjatele, milline on olukord Tartumaal ning millele kavatseb amet lähiaastatel keskenduda. Foto: Margus Ansu

Kuigi võrreldes Eesti keskmisega on ümbrikupalga osakaal Tartumaal väiksem, on see viimastel aastatel siiski suurenenud.

Foto: Graafika: TPM

Möödunud reedel Tartumaa ettevõtjatega kohtunud maksu- ja tolliameti peadirektori Valdur Laidi sõnul ei ole võimalik täpselt öelda, kui suur on ümbrikupalga probleem Tartumaal, kuna tegu on arvestusliku suurusega. Küll aga näitavad kontrollid, et ümbrikupalk pole kuhugi kadunud.  

«Kui me teaks, kes maksab ümbrikupalka, tegeleks me sellega konkreetsete ettevõtete tasemel. Üldise statistika põhjal on keskmised palgad Tartumaal kõrgemad ja ümbrikupalga osakaal väiksem kui Eestis keskmiselt. Kahjuks on see siiski olnud viimastel aastatel halvenevas trendis,» lausus Laid.

Kolm aastat tagasi maksu- ja tolliameti juurde loodud töötajate register on Laidi sõnul küll vähendanud neid tööandjaid, kes ei maksa üldse tööjõumakse, kuid see-eest on kasvanud osaline ümbrikupalk.

«Miinimumpalka makstakse ametlikult, aga juurdemakseid ümbrikus. Võib julgelt öelda, et selline skeem elab endiselt õitsvat elu ja on pigem kasvav,» kordas ta. Kõige rohkem on ümbrikupalga maksmine levinud ehitus-, majutus- ja toitlustussektoris.

Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Janek Leisi sõnul on tööjõuregistri kontrollide arv kasvanud tänavu 33 protsenti. Üheksa kuuga on Tartus ja Tartumaal kontrollitud 1184 füüsilist isikut, kellest rikkumisi esines kaheksal protsendil juhtudest. Möödunud aastal oli kontrollitud isikutest registrisse kandmata kuus protsenti.

«Tegelikult on sellist musta töötamist Tartus viimase aastaga juurde tulnud. See asi süveneb,» sõnas Leis. Ta lubas, et amet jätkab selliste kontrollide tegemist.

Töö käib

Ehitussektoris peaks ümbrikupalkade maksmist vähendama järgmise aasta jaanuarist kehtima hakkav uus riigihangete seadus. Selle järgi on hankija kohustatud küsima selgitusi, kui hankes osaleva ettevõtte keskmine palk on alla 70 protsendi selle valdkonna sektori keskmisest palgast.

«Meie hinnangul on see juba niisugune palgaerinevus, mis pole enam loogiliselt põhjendatav. Tegu võib olla palgakulude varjamisega ja kui selgitused pole piisavad, võib ettevõtte hankest kõrvale jätta,» ütles Laid.

Riik peaks Laidi hinnangul olema koos omavalitsustega ise tugeva maksumoraali eeskujuks. «Ehitusturust üle 50 protsendi tellib riik. Aga kui riiki ei saa seada maksumoraali eeskujuks, siis miks peaks ettevõtted oma käitumist muutma?» rääkis ta.

Ümbrikupalk ja kasumi varjatud väljaviimine ongi maksu- ja tolliameti prioriteetsed teemad. Samas pole ameti peafookus sellel, kuidas saada kõigilt maksumaksjatelt kätte võimalikult palju ja ka kõik eelnevad võlad, vaid sellel, kuidas leida lahendusi, mis suurendaks riigi maksutulu tulevikus.

«Me usume, et hea koostöö, selgitamise ja ettevõtete kindlustunde kaudu suudame kõige paremini täita enda rolli. Koostöö maksumaksjatega parandab kogu ühiskonna maksumoraali ja tagab kõige parema maksude laekumise riigi jaoks,» selgitas tänavu suvel maksu- ja tolliameti peadirektorina tööle asunud Laid.

Oma jutu ilmestamiseks rääkis ta, et Eestis on umbes 5000 ettevõtet, mis toovad riigile 90 protsenti kõigist maksutuludest. «See tähendab seda, et nendest sõltub kõige rohkem ning me püüame leida lahendusi ja kokkuleppeid, mis tagaks nende edukuse ja arengu isegi juhul, kui nad mingil põhjusel on tõusnud maksuameti radarile,» ütles Laid.

Uued e-teenused

Maksumoraali parandamise eesmärki teenib ka oktoobrist e-maksuametist saada olev ettevõtjate riskihinnang. Põhimõtteliselt näeb ettevõtja seal enda kohta seda infot, mis on maksuametil firma maksukäitumise kohta.

«See puudutab baasinformatsiooni ehk kas on maksuvõlgnevusi või maksumenetlusi, kas aruanded on esitatud tähtajaks, kas juhatuse liikmete taust on puhas. Ettevõtja näeb, kas ta on punases, kollases või rohelises. Kui on rohelises, on kõik hästi. Kui pole, siis ta saab infot, kus ta peaks ennast parandama,» selgitas Laid. 

Esimese kahe nädalaga oli oma maksukäitumise koondhinnangut vaadanud üle 5000 ettevõtte. Praegune versioon on siiski alles esimene faas ja väga faktipõhine. «Teises faasis paneme sinna juurde oma analüüsivõime. Vaatame, mis on keskmine palk võrreldes ülejäänud sektoriga, mis on kasumimarginaal ja analüüsime andmete sisu,» rääkis Laid.

Mis puudutab igakuiseid firmadelt nõutavaid maksudeklaratsioone, siis tulevikus võiks need praegusel kujul üldse ära lõppeda. «Üldine ideoloogia on selline, et andmete kogumine toimub majandustarkvarade kaudu. Selle pealt suudab maksuamet välja arvutada maksusummad, seejärel saadab ta firmale arve ning lõpuks võtab summa firma pangakontolt ise ka maha,» kirjeldas Laid tulevikku.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles