Riigikohus jättis koos eile tehtud viimase lahendiga kõikide valdade kaebused rahuldamata ja pidas valitsuse põhjendusi valdade sundühendamiseks ammendavaks.
Kõik sundliitmised jäid riigikohtus jõusse
20. oktoober 2017, 16:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku vaidlustas sundühendamise üle Eesti 17 valda. Riigikohus menetles sundliitmise kaebusi kolmes osas ja neljapäeval saabus otsus neist viimase osas, millega võib haldusreformi vaidlustes valitsust nõustanud vandeadvokaadi Arne Otsa hinnangul lugeda haldusterritoriaalse reformi lõppenuks.
Riigikohus jättis kõik sundühendamist puudutavad kaebused rahuldamata ja pidas valitsuse põhjendusi valdade ühendamiseks ammendavaks. «Seega saavad omavalitsusüksuste valimiskomisjonid alates tänasest hakata valimistulemusi ametlikult välja kuulutama ja valimistulemuste väljakuulutamisega jõustuvad omavalitsusüksuste uued nimed ja piirid,» ütles Ots.
213 omavalitsusüksuse asemel jääb Eestisse 79 valda ja linna. «Järgmiseks peavad uued omavalitsusüksused piiritlema, sisustama ja rahastama teenused, mida nad elanikele osutavad. Lõppenud haldusterritoriaalne reform ja sellega saavutatud omavalitsusüksuste suurem haldusvõimekus on eeldus, mis lubab omavalitsusel pakkuda ühtlasema kvaliteediga avalikke teenuseid,» lisas ta.
Vabariigi valitsust nõustasid haldureformi vaidlustes Ellex Raidla meeskonnast Arne Ots, Jüri Raidla, Martin Raude ja Kristel Urke.