Finantsinspektsioon: majanduskasv aktiveerib kelme, kes petavad inimestelt raha välja

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm. Foto: Eero Vabamägi

Finantsinspektsioon hoiatab äsja avaldatud finantsteenuste turu ülevaates, et majanduskasvust tulenev Eesti heaolu suurenemine on aktiveerinud ka kelme, kes üritavad ebaseaduslike finantsteenustega inimestelt raha välja petta.

Inspektsiooni andmetel jätkus tänavu esimesel poolaastal enamike Eesti turul olevate finantsteenuste mahtude kasv. Kui säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenuste mahu kasv oli pigem tagasihoidlik, siis laenukohustused, sealhulgas tarbimise rahastamiseks pakutavad teenused, suurenesid jõudsalt.

Kuna just tarbimislaenude osakaal on kõvasti kasvanud, kutsubki finantsinspektsioon inimesi üles tähelepanelikkusele, et turg toimiks õiguspäraselt. «Julgustame tarbijaid võimalusel veenduma ja vajadusel küsima nõu selles osas, kas finantsteenuste pakkuja omab nõuetekohast tegevusluba või mitte,» selgitas finantsinspektsiooni juhatuse liiga Andre Nõmm.

Kui vaadata otsa statistikale, kasvas mullu märtsist finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvate krediidiandjate laenuportfellide koondjääk poole aastaga 7,1 protsenti ehk 53 miljonit eurot, ulatudes 0,8 miljardi euroni.

Eesti pankades olevate hoiuste jääk kasvas selle aasta esimesel poolel 1,5 protsenti ehk 248 miljonit eurot, küündides juuni lõpuks 16,6 miljardi euroni. Kasv toetus nõudmiseni ja üleööhoiustele, seda peamiselt endiselt madalate intressimäärade tõttu. Samal põhjusel vähenes tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk 133 miljoni euro võrra 3,3 miljardile eurole.

Säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, tähtajalised ja säästuhoiused, investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht kasvas 2 protsenti, juuni lõpuks 10,2 miljardi euroni. Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid poolaastaga 3 protsenti, moodustades juuni lõpus 13,3 miljardit eurot.

Pankade laenuportfellide koondjääk suurenes esimesel poolaastal 2,4 protsenti ehk 425 miljonit eurot, 18,2 miljardi euroni. Kindlustusvaldkonnas kasvas kindlustusmaksete maht nii elukindlustuses kui kahjukindlustuses, vastavalt 7 ja 11 protsenti.

Eesti residendist eraisikute finantsvarad olid endiselt suuremad nende kohustustest: finantsvarade maht moodustas 2017. aasta juuni lõpu seisuga 10,8 miljardit eurot, samal ajal kui finantskohustuste jääk oli 8,6 miljardit eurot

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles