Dopingu tarvitamine ületab uusi piire

Viljar Voog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks võistleja tänavusel Iditarodi võistlusel.
Üks võistleja tänavusel Iditarodi võistlusel. Foto: NATHANIEL WILDER/REUTERS/SCANPIX

Dopingu tarvitamise eesmärk on saada võrreldes vastastega ebaaus eelis. Harjumuspäraselt otsitakse seda mees mehe või naine naise vastu võitlusest, aga mitte ainult. Ka spordialadel, kus üksteiselt võtavad mõõtu loomad, on keelatud ainete tarvitamine üha suurem probleem.

Kui kuu aega tagasi sai rääkida kokaiini tarvitanud koerast Iirimaa võiduajamistel, siis nüüd jäid esimest korda ajaloos inimese neljajalgsed sõbrad vahele 1600-kilomeetriselt koerakelguvõistlusel Iditarod Trail.

Guardian vahendab uudist, et väidetavalt maailma kõige kuulsama koerakelguvõidusõidu tiitlit kandval mõõduvõtul jäid mitu ühte kelku vedanud koera vahele valivaigisti Tramadoliga. Positiivsed dopinguproovid võeti koertelt kuus tundi pärast 1000-miilise ehk ligikaudu 1600-kilomeetrise sõidu lõppu ning ametnike sõnul manustati seda loomadele kuni 15 tundi enne sõidu algust varem.

Uudisega ei käinud kaasas koerte ajaja nime, sest korraldajate sõnul ei saa nad sajaprotsendiliselt väita, et keelatud aine jõudis loomade süsteemi ajaja tahtliku teo läbi. Küll aga pidi tegu olema tipp-sportlasega, sest dopinguproove võeti vaid 20 esimeselt finišeerijalt. Käesoleva skandaali tulemusel viidi läbi reeglitemuudatused ja edaspidi jäävad ajajad süüdi igas loomadega seotud dopinguküsimuses, kui nad ei suuda just konkreetselt tõestada, et nad ei saanud olukorda kuidagi sekkuda.

Iditarodil on loomadelt dopinguproove võetud juba 1994. aastast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles