Eesti suurima IT-projektiga põrunud arendaja: riik ei teadnud isegi, mida tahab (2)

SKAIS2 – sotsiaalkindlustusameti infoüsteemi uuendus, millel tugineb igapäevane 110 toetuse ja pensioni maksmine 700 000 Eesti inimesele – visises lõplikult õhust tühjaks kaks kuud tagasi, mil riik otsustas projekti kallal neli aastat nokitsenud arendaja Tieto üle parda heita.

Selleks ajaks oli mastaapse infosüsteemi ehitamiseks kulutatud juba üle viie miljoni euro maksumaksja raha, valmis oli aga vaid neljandik töödest. Osad poliitikud ja ametnikud vehkisid rusikatega, teised laiutasid niisama käsi. Vastutust ei võtnud keegi. Riik otsustas projektiga edasi minna ja süstib megaarendusse viie aasta jooksul veel 10 miljonit eurot.

Sel nädalal jõudsid Tieto ja sotsiaalministeerium kompromisslepinguni, mille järgi tuleb firmal riigile veel 270 000 eurot tasuda ja tuleva aasta jooksul lisatöid teha.

Tieto Eestonia juht Anneli Heinsoo oli õnnelik, et kompromiss viimaks sündis – nüüd on lahtised otsad koos ja ettevõte saab eluga edasi minna. SKAIS2 arendamine oli Heinsoo sõnul Tietole paras kolgata tee, mida nad sellisel kujul enam mitte kunagi ei tahaks läbi teha.

-Poliitikud, ametnikud ja muud «eksperdid» on oma versiooni SKAIS2 ebaõnnestumisest rääkinud. Mis teie arvates valesti läks?

Ühiskonnas on tekkinud arusaam nagu oleks SKAIS2 täiesti tuksis ja kellelgi jääb seetõttu mingi toetus või pension saamata. See ei ole nii. Tehtud on tegelikult suur töö – arendasime välja baasarhitektuuri, pensionite ja toetuste väljamaksed sujuvad.

Arendus on aga pooleli. Mis siis valesti läks? Kui täitsa algusest pihta hakata, siis riik valmistas uue infosüsteemi hanget ette kaks aastat. Hange oli tegelikult hästi koostatud. Probleem oli aga selles, et kõik pandi paika tolle aja (2011 – toim) teadmiste ja seaduste järgi.

Tagantjärele vaadates oli hanke ajaraam (4 aastat – toim) ebamõistlikult lühikene. Rahanumber, 5 miljonit eurot, oli nii mastaapse projekti elluviimiseks liiga väike.

Pidime tegema kõike võimalikult kiiresti ja odavalt. Riik tellis meilt nö võtmed kätte maja lahenduse, kuigi piltlikult öeldes nad isegi ei teadnud, kas neil on selle jaoks raha ja missugune see maja üleüldse olema peab.

Kokkuvõttes võib öelda, et realiseerusid kõik riskid, mis üldse said realiseeruda: muutusid seadused, projekte tehti kogu aeg ümber, lahkusid olulised võtmetöötajad, rahastus venis, poliitiline surve oli kogu aeg peal.

-Mida see tähendab, et riik ei teadnud, missugust süsteemi nad tahavad?

Infosüsteemi tulevane omanik ehk sotsiaalkindlustusamet (SKA) ei teadnud, mida nad tahavad. Ootasime, et nad panustaksid ja mõtleksid kaasa, aitaksid ideid põrgatada, aga seda ei juhtunud. Neil nappis ka spetsialiste.

Mõnes mõttes võib see olla isegi mõistetav, kuna SKAIS2 eesmärk oli vähendada tööjõudu, automatiseerida protsesse. Sisuliselt pidid meid aitama ametnikud, kes hiljem töö kaotavad. Nende motivatsioon polnud ehk kõrgeim.

Seega meil oli klient, kes ei teadnud oma ärilisi vajadusi. Nad ei olnud absoluutselt valmis nii kiiresti nii suurt süsteemi ellu viima. See oli esimene märk, et asjad pole nii roosilised, kui alguses paistis.

-Esimesed paar aastat arendasite, polnud häda midagi, aga siis läks seis väga hapuks. Mis juhtus?

Kõige raskem oligi 2015. aasta. Siis lõppes riigipoolne rahastus, aga me jätkasime heauskselt arendamist. Lisaks muutus vahepeal sotsiaalhoolekande seadus, mis tähendas, et need süsteemid, mis me olime varem valmis teinud ja riiulisse pannud, tuli uuesti ümber teha.

Tagantjärele vaadates oleksime me pidanud juba 2015. aastal paadist välja astuma. Samas oli meil ikkagi arendaja uhkus, ei tahtnud käega lüüa. Kaotasime toona mitmeid häid töötajaid. Nende motivatsioon kadus, tarkvaraarendajad tahavad teha midagi uut ja huvitavat.

-Kes on ikkagi süüdi? Kes peaks vastutama?

Ma ei tahaks süüdlasi otsida. Süüdi oli süsteem tervikuna. SKAIS2 oli algusest peale nii tugevasti ära raamistatud, samas IT valdkonnas toimuvad pidevalt muutused. Süüdi oli ka poliitiline tahe, mis ütles, et tehke kiiresti valmis. Lisaks oli jalge all pinnas kogu aeg libe – muutusid seadused ja viimaks ei saanud enam keegi aru, kus on algus ja kus lõpp. Asjad läksid liiga keeruliseks.

Ministritega me kokku ei puutunud. Ametnikega, eeskätt sotsiaalministeeriumi kantsleri Marika Priske ja protsesse juhtinud asekantsleri Ain Aaviksooga oli meie koostöö väga hea. Nad pingutasid, et leida kompromisse ja lahendusi. Lisaks töötasid nad selle nimel, et tuua tellija poolele rohkem IT-spetsialiste.

-Mida te ise valesti tegite?

Meie enda kõige suurem viga oli see, et olime liiga pehmed ja heausksed. Tihti polnud kindlust, et tellija üldse maksab. Tegime palju tööd, mis tuli hiljem ümber teha ja mille eest me raha ei küsinud. Oleksime pidanud otsekohesemad olema ja nõudma SKAlt tunduvalt rohkem sisendit. Samas oli meie soov projekt edukalt lõpuni viia ja võtsime seetõttu suuri riske.

-Kuidas peaks SKAIS2 sarnaseid hiigelprojekte tulevikus teistmoodi tegema? Mida õppisite?

Õppetund on see, et et julge hundi rind ei ole alati rasvane.

Õppisime kindlasti sedagi, et pole mõistlik arendada nii suuri IT-süsteeme korraga. Tuleks ehitada rohkem mikrosüsteeme, arendada väiksemate juppide kaupa, lähtuda konkreetsest teenusest. Samas on viimane palju kallim.

Lisaks peaks süsteeme arendama kodaniku, kes teenust hiljem tarbima hakkab, mitte ainult ametniku mätta otsast.

Kolmandaks arvan seda, et meie meeskond oleks pidanud efektiivsem olema. Meil töötas projekti kallal mingil hetkel 70 inimest. Efektiivne oleks olnud 10-15 inimest. Siis oleksime suutnud protsesse paremini hallata.  

-Teie tiim töötas projekti kallal neli aastat. Kuidas ebaõnnestumised ettevõtte sisekliimat ja majandustulemusi mõjutasid?

Mõned inimesed arvavad, et läksime SKAIS2ga meeletult raha püüdma. See ei olnud kaugeltki nii. Võtsime keerulisel ajal vastutuse ja kandsime suuri kahjumeid. Otsene rahaline miinus oli ligi pool miljonit eurot. Eelmise aasta lõpetasime üle pika aja kahjumiga. Kui suur kogukahju tuli, seda ei tahakski kohe öelda. Lisaks on kannatada saanud meie maine, mida on rahas raske mõõta, kuid mida me tunneme kogu aeg.

Õnneks on meie Soome emafirma väga mõistev ja nad toetasid meid kogu protsessi vältel. Mingeid näidispoomisi ei tehtud. Üks asi, mida ma tahaksin veel öelda ja mis mind häirib, on see, et meie emafirma hakkas küsima, et miks Eestis kui e-riigis sellised jamad üldse tekivad.

-Emafirma tahtis Eesti üksuse kontori üldse kinni panna?

Kui me oleks sellega kohtusse läinud ja kui me poleks piisavalt head kompromissi riigiga leidnud ja veelgi rohkem raha kaotanud, ei oleks seda välistada saanud. Soome omanik ütles, et kui nad investeerivad siia ja loovad töökohti, siis miks riik niimoodi vusserdab. Küsiti, et mis teil siin toimub.

-Mida Tieto Estonia edasi teeb?

Meil on ilmselgelt täna keeruline seis, aga samas on meil professionaalne meeskond ning tellimused, mis sujuvad hästi ja millega kliendid rahul on. Meil on hea meel, et SKAIS2 sellisel kujul on seljataga ja et me saime riigiga hea kompromissi.

Tegelikult ei välista me ka seda, et osaleme SKAIS2 arendamise hankel uuesti. Teame, kuidas seda paremini teha. Meil on olemas inimesed, kes tunnevad seda peensusteni. Kindlasti oleme valmis ka riiki toetama, et uus hange välja töötada.