Kultuuri lühid

Renate Keerd tuleb uuslavastusega

21. oktoobril esietendub Tartu Uues Teatris Renate Keerdi uuslavastus, mille pealkiri ongi «Renate Keerdi uuslavastus». Kunstnikule iseloomulikult ei saa ka sel korral publik enne saali tulekut algava etenduse kohta palju vihjeid. Tegu on Renate Keerdi neljanda lavastusega Tartu Uues Teatris. Kindel on see, et lavastus ei räägi traktorite hingeelust, vaid ikka meist endist – inimloomadest. Seda kõike Keerdi käekirjale omases võtmes, pakkudes publikule äratundmishetki, kõditades tajuspektrit ning vallatledes iroonia, huumori ja eluabsurdiga. Laval on Kompanii Nii trupp.

ERSO esineb koos maailma tipp-pianistiga

Sel reedel, 20. oktoobril esineb esimest korda Eestis maineka Belgias toimuva rahvusvahelise kuninganna Elisabethi konkursi võitja, Nižni Novgorodis sündinud pianist Deniss Kožuhhin, keda on kõrvutatud Lang Langiga. Prokofjevi ja Šostakovitši muusikat ühendavat kava juhatab ERSO endine peadirigent Nikolai Aleksejev.

Nüüdismuusika tipud Eestis

27. oktoobrist 1. novembrini Tallinnas ja Tartus toimuval nüüdismuusikafestivalil AFEKT, kus kohtuvad nüüdismuusika tipud, tuleb ettekandele 16 uudisteost, sealhulgas inglise elava klassiku Michael Finnissy «Opera of the Nobility». Eesti heliloojate maailmaesiettekanded festivalil on Helena Tulve «Öise mere rännak», Elis Vesiku «Kadumispunkt nägemisväljal» ning Marianna Liigi, Age Veeroosi ja Mart Siimeri teosed.

Vanemuise laval tulevikuinimesed

Vanemuise teatri suures saalis jõuab 21. septembril lavale Siret Campbelli tekstil põhinev Ain Mäeotsa lavastus «Beatrice», mida tutvustatakse kui tulevikuromanssi armastusest ja igavesest elust. Teatri väitel uurib «Beatrice» meeleliselt endassehaaravas vormis inimeste elu mõnekümne aasta pärast, mil tehnoloogia areng annab inimkonnale aina uusi ja efektiivsemaid võimalusi nii igapäevaeluks kui ka meelelahutuseks. Kes siis ei tahaks elada paremini, mitmekülgsemalt ja kauem? Miski, millele on lahendust otsitud aegade algusest saadik, on surematus. Kas tehnoloogia leiutab peatselt ka selle eliksiiri, mis paneb kaduma meie suurima hirmu ja elumõnu takistaja?  Lavastuses mängivad Priit Strandberg, Marian Heinat, Andres Mähar jpt.

Maneristlike maalide näitus

Reedest on Kadrioru kunstimuuseumis avatud näitus, mis annab võimaluse heita pilk Varssavi Rahvusmuuseumi Madalmaade kunsti rikkalikku 16.–17. sajandi maalikunsti kogusse. 25. veebruarini avatud «Uudistava pilguga. Maneristlik maal Varssavi Rahvusmuuseumist» näituse pealkiri viitabki ajastule, millest eksponeeritud kunstiteosed pärinevad. Seda ajajärku iseloomustavad taevakehade, maade ning uute looma- ja taimeliikide avastamine, leiutised ja teadmiste süsteemne kogumine, kuriositeetide ja antikviteetide kollektsioonid, kunstikabinetid, sügav uudishimu meid ümbritseva maailma vastu. Kõrvuti Varssavi Rahvusmuuseumi teostega on näitusel väljas ka Kadrioru kunstimuuseumi Madalmaade maale – see võimaldab asetada Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluvad antud perioodi vähesed tööd laiemasse konteksti ning näidata neid osana jutustusest, mis üksi esitatuna oleks fragmentaarne ja juhuslik.

Manerism tähistab 1520. aastate paiku Itaalias tekkinud kunstinähtust, mis levis sajandi teiseks pooleks üle Euroopa.

Foto 20spalta1

Louis Caullery «Colosseumi varemed» (1604). Repro