Võitlus tüütute viirushaiguste vastu: pese käsi ja võta aeg maha

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsed kipuvad jääma sagedasti haigeks.
Lapsed kipuvad jääma sagedasti haigeks. Foto: Panther Media / Scanpix / LightField Studios

Külmetushaiguste ennetamisel imenippe ei ole, tuleb vaid korralikult toituda, vedelikku tarbida, puhata ning eriti just haiguste hooajal hoolikalt ja sageli käsi pesta.

Hingamisteede viirused levivad respiratoorselt ehk piisknakkusena õhu kaudu, seega kandub nakkus edasi tavaliselt siis, kui inimene köhib või aevastab. Eriti suur tõenäosus nakatumiseks on just rahvarohketes väikestes ruumides. Näiteks kui väikeses ruumis asuvas kollektiivis on vähemalt üks inimene haige, on suur risk, et nakatuvad ka teised ruumis olijad, kirjeldas Lääne-Tallinna keskhaigla nakkusarst dr Kristiine Pruudel.

Dr Kristiine Pruudeli kinnitusel levivad viirushaigused lihtsalt näiteks pesemata käte või sagedasti puudutavate pindade kaudu. Foto: Sander Ilvest
Dr Kristiine Pruudeli kinnitusel levivad viirushaigused lihtsalt näiteks pesemata käte või sagedasti puudutavate pindade kaudu. Foto: Sander Ilvest Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kuidas nakatumisest hoiduda

Üks haigestumise ennetamise alustalasid on kahtlemata tervisliku eluviisi harrastamine: dr Pruudel soovitab anda organismile piisavalt puhkust, toituda mitmekesiselt, tarbida piisavalt vedelikku, vältida stressi ja ületöötamist. Nii on inimene haigustele mõnevõrra vähem vastuvõtlik. Kui peab aga koos töötama või elama kaaslasega, kes juba on haigestunud, tuleks temast hoiduda vähemalt meetri kaugusele – see on vähim, mida nakatumise vältimiseks teha saab.

Viirushaigustest hoidumisel on nakkusarsti kinnitusel oluline roll muu hulgas hoolikal kätepesul, sest sageli on nakkuse allikaks pesemata käed. «Sageli ei mõeldagi sellele, et lisaks kõhuviirustele levivad ka külmetushaigused pesemata käte kaudu. Kui puudutame viirusest saastunud ukselinki või muid pindu ning seejärel oma suud, nina või silmi, kanduvad haigustekitajad meile edasi. Hoolikas kätepesu aitab sellisel teel haigestumist ära hoida,» rääkis ta.

Seega kui haigestunud inimene on aevastanud või köhinud endale peopessa ning katsunud seejärel ukselinki või muid pindasid, võib teine inimene nakkuse sealt «üles korjata» ning nii lihtsasti nakatumine käibki. Kui pesemata kätega seejärel näiteks võileiba sööma hakata, kanduvad haigustekitajad kätelt edasi suhu, tõi arst näite.

Kui tülikas haigus juba kimbutab

«Paljudel inimestel on välja kujunenud oma nipid, kuidas käituda, kui nad tunnevad, et hakkavad haigestuma – kes seob vanaema kootud salli ümber kaela ja tunneb end sellest paremini, kellel on spetsiaalne retsept turgutavaks joogiks, kes läheb vanni või teeb jalavanni,» kirjeldas dr Pruudel. Ta märkis, et kui inimene tunneb, et see teda aitab, võibki julgelt neid nippe kasutada.

Märkimisväärne roll haigestumise vältimisel, aga ka kiiremal tervenemisel, on puhkamisel, vedelikutarbimisel ja aja mahavõtmisel. «Kui stress võtab võimust või tehakse pidevalt pikki tööpäevi, on ka haigestumine kergem tekkima, sest organismi vastupanuvõime nõrgeneb. Ka külmetamine on haigestumist soodustav faktor. Kui inimene tunneb, et hakkab haigeks jääma, tuleb kuulata oma keha, võtta aeg maha, anda organismile puhkust ja olla soojas,» kirjeldas arst.

Samuti soovitab arst, et gripist hoidumiseks saab end kaitsta vaktsineerides. «Gripi vastu tuleks end vaktsineerida igal aastal uuesti – ainult nii on kaitse kõige kindlam. Gripivastane vaktsineerimine ei aita küll ära hoida teistesse viirushaigustesse haigestumist, kuid annab kaitse gripiviiruse vastu,» rääkis ta. Reeglina kulgeb dr Pruudeli sõnul haigus oluliselt kergemalt ka siis, kui grippi peaks siiski haigestuma juba vaktsineeritud inimene.

Kogemused: külmetuse vastu taimetee, ingveri ja meega

Postimehe terviseportaali lugejad jagasid soovitusi, kuidas ligi tikkunud viirushaigusest kiiresti omal käel vabaneda, enim kerkisid nõuannete hulgas esile looduslikud vahendid.

  • Kui tunnen nohu või köha algust, panen ööseks magamistuppa voodi kõrvale kapile pooleks lõigatud sibula ja nii olen teinud juba kolm aastat.
  • Tegin gripivaktsiini ja nüüd on tervis korras.
  • Joon angervaksateed ingverikuubikute ja meega ning mõne klõmmi Metsamoori kärakat.
  • Kasutan ingverit koos sidruni ja meega.
  • Kui tunnen haigust tulemas, siis soojendan kohe kaks pitsi viina, panen supilusikatäie mett hulka ja võtan sisse. Siis lähen teki alla sooja. Toimib peaaegu alati.
  • Mesi koos ingveriga on mul purki tehtud, seda saan siis tee peale lisada, panen juurde veel sidruni. Aitab ka looduslik eukalüptikreem koos hanerasvaga rinnale, köha puhul veel islandi sambliku tee. Nohu korral ainult vana hea tähesalv.
  • Söön aaloed ja joon teed korea kibepipraga.
  • Panen kuuma vee sisse paar-kolm tilka eukalüptiõli ja hingan sisse sellest eralduvat auru, mis kurku desinfitseerib.
  • Köha-nohu puhul kuristan kurku soolaveega ja panen ka ninasõõrmetesse mõne tilga soolavett, loputan sellega nina.
  • Muu hulgas tarbin palju vedelikku (vett, teed, sooja piima meega), aga paar alatist vahendit on petersellitee ja vaarikatee vaarikamoosist.
  • Kõige paremini aitab mul haiguse vastu magamine, et lasta kehal ise taastuda. Meega tee on ka hea, aga mulle sobib lihtsalt voodis teki all olla, soojad sokid jalas, enamasti ei vaata isegi telekat, vaid loen vms.

Allikas: PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles