Rattur peab Kaarsillal arvestama trepiga (7)

Risto Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui varem sai Kaarsillalt laskuda mööda kaldteed otse Raekoja platsile, siis nüüd tuleb ratturitel natuke hoogu maha võtta ja põigata mööda uuest trepist.
Kui varem sai Kaarsillalt laskuda mööda kaldteed otse Raekoja platsile, siis nüüd tuleb ratturitel natuke hoogu maha võtta ja põigata mööda uuest trepist. Foto: Risto Mets

Võrreldes varasemaga on Kaarsild mõlemas suunas märksa laiem ning varem üksteise taha takerdunud jalakäijad, ratturid ja lapsevankrit lükkavad pereemad mahuvad nüüd palju lahedamalt liikuma. Avarus võib aga uinutada tähelepanu ja nii võib juhtuda õnnetus silla Raekoja poolsel trepil.

Varem võis sageli näha, kuidas Atlantise poolt Raeplatsi suunas liikunud ratturid sillal kiirendasid, et lipsata juba kollaseks muutunud fooritulega üle ülekäiguraja. Nüüd seda enam teha ei saa. Olukord on muutunud, sest otse ülekäigurajale läheneja teel seisab trepp. Jalgratas ja trepp aga ei käi reeglina omavahel kokku ja ratturid peavad trepist mööduma. Selleks saab kasutada laugeid langusi trepi kõrval.

Teada on, et uuel trepil on juhtunud ka juba esimene õnnetus. Neljapäeva õhtul kella 18.30 paiku märkasid möödujad, kuidas üks rattur trepil kukkus ja sai kergemalt vigastada. Kannatanu oimukohalt jooksis pärast kividele prantsatamist verd. Meedikute kohale kutsumist ta ei soovinud ning jätkas oma teekonda.

Kui varem sai Kaarsillalt laskuda mööda kaldteed otse Raekoja platsile, siis nüüd tuleb ratturitel natuke hoogu maha võtta ja põigata mööda uuest trepist.
Kui varem sai Kaarsillalt laskuda mööda kaldteed otse Raekoja platsile, siis nüüd tuleb ratturitel natuke hoogu maha võtta ja põigata mööda uuest trepist. Foto: Risto Mets

Silla remontimisel pidevalt silma peal hoidnud Tartu teedeteenistuse juhataja Urmas Mets leidis, et õnnetus oli kahtlemata kahetsusväärne. Ta selgitas, miks silla raeplatsi poolne serv just selline sai. Nimelt tuli silla selles otsas lahendada liiga järsu kaldtee küsimus. «Projekteerija püüdis seda igatpidi paremaks modelleerida,» kirjeldas ta.

Nimelt on ratastoolis liiklejaile normikohane kalle kuni kuus protsenti. Selline teekalle õnnestus saavutada silla ülesvoolu asuvale käiguteele. Otse keskväljakule suundudes jäi kõrguste vahe liiga suureks ning Vabaduse puiestee või Raekoja platsi tasapinna tõstmine ei tulnud kõne alla. Kui ratturitele on ilmselt ka järsema kaldtee kasutamine mugav, siis jalakäija jaoks on suurem kalle libedal ajal ohtlik, sedastas Mets.

Pealesõidud arvestavad olemasolevatelt kergteedelt tulevat rattaliiklust ning nende suundade teenindamine on teedeteenistuse juhataja hinnangul varasemast mugavam. Otse raeplatsile sõidul tuleb aga tõesti saada üle harjumuse jõust ja arvestada muutunud oludega.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles