Eesti põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul oli 22. septembri seisuga Eestis koristatud maksimaalselt 60 protsenti põllukultuuride nagu tera- ja kaunvilja, rapsi pinnast, mis tavapäraste oludega võrreldes tähendab väga tagasihoidlikku tulemust. Võrreldes eduka 2015. aastaga on koristus kolm nädalat hilinenud.
"Eesti teraviljakasvatajatele on tänavune hooaeg kujunenud väga erakordseks. Tegemist on teise ebasoodsa aastaga järjest, mis paneb paljud ettevõtjad Eesti eri piirkondades keerulisse olukorda. Saatsime maaeluministeeriumile eile märgukirja, milles palume ministeeriumi kaaluda kõiki põllumajanduspoliitika raames lubatud võimalusi sektori olukorra leevendamiseks," selgitas koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
"Põllukultuuride saagikus on tänavu olnud õnneks väga hea, mis aitab natuke kompenseerida viljakasvatajate suuri kahjusid seoses ebasoodsate ilmaoludega. Siiski on pikalt kestnud sadu ja viljalõikuse hilinemine röövinud vilja kvaliteedi, see omakorda viib alla saagi müügihinna, kasvatab hüppeliselt viljakuivatuse ja -koristuse kulusid. Osa saagist on muutunud koristuskõlbmatuks. Eriti halvaks hinnatakse Eestis suurtel pindadel kasvatatava herne olukorda, hernesaagist suur osa on hävinud," rääkis Sõrmus.
Palju muret tekitavad suure sademehulga tõttu pehmed põllud, mis takistavad viljakoristust vaatamata sellele, et viimaste päevade kuivad ilmad lubavad tõenäoliselt päästa valdava osa põldudele jäänud saagist.
Ometi on koristuse hilinemine, sademed ja lamandumine vilja kvaliteeti pöördumatult halvendanud, samuti läheb koristusel palju saagist kaduma.
Hilinenud koristus ja vihmased ilmad pole lubanud vajalikus mahus teha sügiskülvi. See paneb löögi alla järgmise hooaja ja põhjustab põllumeestele probleeme keskkonnasõbraliku tootmise meetme raames võetud talvise taimkatte nõude täitmisel.