Priit Pullerits: oled nats või rassist. Silt külge ja punkt kirja! (17)

Priit Pullerits
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priit Pullerits
Priit Pullerits Foto: Margus Ansu

Kas teie olete juba avastanud ja paljastanud oma natsi ja rassisti? Kui ei, siis ega te taha ometi väita, et pole natsi ja rassisti tabamise kampaaniast, Euroopa viimase aja laialt levinud moekast väärtusmängust kuulnudki?

Juhul kui tõesti ei ole, siis lubage tutvustada reegleid. Need on tegelikult õige lihtsad: nii kui tundub ja paistab – just-just, tundest ja paistmisest piisab –, et kuskil annab kedagi, ükskõik kui kaudsete või kaheldavate tõendite alusel, tembeldada natsiks või rassistiks, siis kähku talle silt külge. Ja saategi punkti kirja. Või nagu öeldakse: skoorite.

See oli teooria. Nüüd tuleb praktika.

Üle-eelmisel nädalavahetusel ei soovinud üks punapäine eesti jooksumees autasustamisel võidumehele kätt anda. Mille pärast, sellesse ei vaevunud enamik süüvimagi. Põhjus on jooksumehe heitlikus iseloomus, oskamatuses kaotada, nagu järele uurisin. Ehk teisisõnu: asjaolud on varjatud ja komplitseeritud. Küll aga oli paljudel, kes asja uurima ei vaevunud, lihtne seletus varnast võtta. Nad nägid, et võidumees on must aafriklane ja kätlemast keeldunud kaotaja valge eestlane, ning järeldasid kärmelt: see on rassism!

Kaks nädalat tagasi läks Tallinna kahe jalgpallimeeskonna poolehoidjate vahel rusikatega kähmluseks. Mille pärast, sellesse polnud kerge selgust tuua. Põhjusi võis olla mitu, alates fännide vastastikku loobitud sõnalistest solvangutest ning lõpetades eestlaste-venelaste põhimõttelise vastasseisuga. Raske on ses sotti saada, kui üks väidab üht ja teine ütleb teist. Küll aga leidis ühe poole prominentne esindaja ühtäkki, et teise poole esindajate agressiivset käitumist võib tõlgendada... rassistlikuna.

Kui teised nii kiirelt ja kergelt skoorivad, ei saa ju neist maha jääda. Ja näete, eelmise nädala lõpul sain samuti punkti kirja. Nii leht rääkis kui ka teler näitas, kuidas Tartu tudengite sügispäevade korraldajad lasid noortel puhastada Raekoja platsi hambaharjadega. Kohe tuli ajalootundidest meelde, kuidas täpselt samamoodi, kükakil ja hambaharjadega, pidid Austria juudid natside korraldusel küürima Viini tänavaid. Kui midagi samasugust, alandavat korrata tänapäeval, siis kas selline akt ei tundu ja ei paista teile natsa natslik?

Või arvate, et pingutan üle? Ei usu. Mäletan lähiajaloost, kõigest paari aasta tagusest ajast väga hästi, kui mõned inimesed korraldasid Eestis tõrvikutega rongkäike ning varmalt läksid käiku süüdistused, et selline protsessioon tuletab meelde Hitleri aega. Kui nii, siis mille poolest näib harjadega tänavakivide puhastamine vähem natslik (rääkimata sellest, et see paistab ka antisemiitlik)?

Nagu näete, võib natsi- ja rassismisiltide kleepimisega, mida mõned võtavad paraku surmtõsise näoga, jõuda absurdi – kui seda ei ohjata. Ohjata aitaks ehk näiteks ajakirjandus, selmet sildistajaile tribüüni anda, ja miks mitte ka seadused, kui need iga alusetu ja tõenditeta sildistaja liistule tõmbaks.

Kommentaarid (17)
Copy
Tagasi üles