/nginx/o/2017/06/26/6817447t1he1b9.jpg)
Kolme kuuga on mõlemat täiskasvanute hambaravihüvitist kasutatud kõigis Eesti maakondades. 30 eurost ja 85 eurost hüvitist on kasutanud peaaegu võrdne arv inimesi.
Kui suure summa eest on hambaravihüvitist kasutatud?
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
24. september 2017, 13:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigekassa teatab, et täiskasvanute hambaravihüvitist on vähem kui kolme kuuga kasutanud 25 tuhat inimest üle ühe miljoni euro eest.
Kõige enam on täiskasvanute hambaravihüvitist kasutanud Harju, Lääne-Viru ja Tartu maakonna elanikud. Nendes maakondades on ka kõige rohkem haigekassaga lepingu sõlminud teenusepakkujaid.
/nginx/o/2017/09/22/7126545t1hfc93.png)
Täiskasvanute hambaravihüvitist saab kasutada ainult haigekassaga lepingu sõlminud arsti juures, hetkel ligi 140 hambaravikabinetis üle Eesti. Seda, kas arst on sõlminud vastava lepingu, tasub alati aega kinni pannes kliinikult küsida või vaadata haigekassa kodulehe kaardirakenduselt.
Igas linnas hambaravihüvitist kasutada ei saagi ning näiteks Lääne maakonnas on ainult üks teenusepakkuja Haapsalu linnas
/nginx/o/2017/09/22/7126679t1ha199.png)
Tartumaal ja Harjumaal on aga teenusepakkujaid palju, siiski koondub enamik neist maakonna keskustesse.
/nginx/o/2017/09/22/7126629t1ha1a2.png)
/nginx/o/2017/09/22/7126627t1h194e.png)
See, et teenusepakkujad on koondunud suurematesse keskustesse, tingib ka vajaduse kasutada hambaravihüvitist pigem mõnes teises maakonnas, kui enda elupaigas. Kõige rohkem on selleks vajadust näinud Põlvamaa ja Viljandimaa elanikud, kus üle poole inimestest on kasutanud hüvitist teises maakonnas.
/nginx/o/2017/09/22/7126549t1h5a60.png)
30-eurost hüvitist saab kasutada ühel hambaarsti külastusel kuni 50% hambaraviarve eest tasumiseks ning teise (vähemalt) poole summast tasub patsient ise.
Rasedad, alla üheaastase lapse emad, osalise või puuduva töövõimega inimesed, vanadus- ja töövõimetuspensionärid, üle 63aastased eakad ning suurenenud hambaravivajadusega inimesed saavad alates 1. juulist hambaravihüvitist 85 eurot aastas ning nemad tasuvad raviarvest alati vähemalt 15% ise.
Mõlema summaga hüvitist on üle Eesti rakendatud võrdlemisi võrdselt. Jõgeva ja Pärnu maakonnas on aga 85 eurost toetust kasutanud ligi poole rohkem kui 30 eurost.
/nginx/o/2017/09/22/7126555t1h5ced.png)